Elatise muutmine: lapse viibimine teise vanema juures, varasem elatisvõlg ja maksmise kord
Tere! Üks küsimus on veel seoses Elatisega. Elatis on koostatud kohtu kaudu arvestamata teise vanemaga ning miinimum töötasuga. Teise lapsevanema kasuks. Millised on võimalused,et Elatis muuta seejuures arvestada : 1. Lapsevanem isa ei tasunud elatist 0-9 aastat kui laps elas emaga. 2. Sotsiaalkindlustusameti kaudu on tehtud tagaselja riiklik elatis summas 1000€. Lapsevanem ema ei olnud sellest teadlik. 3. Lisaks on kohtu poolt määratud suhtluskord ning ööpäevad arvestamata. Laps veedab mitu kuud aastas 14 ööpäeva emaga ja ka teised ööpäevad. 4. Elatis soovin tasuda sama kuu eest hetkel on pandud ühe kuu eest ette. Teine osapool koos juristiga on pahatahtlik seda ütles ka minu esindaja advokaat.
Elatise muutmist on võimalik taotleda, kuid kuni vanemate vahel ei ole sõlmitud uut kokkulepet või kohus ei ole teinud uut lahendit, tuleb täita kehtivat kohtulahendit selles ulatuses ja tingimustel, nagu elatis on välja mõistetud. Elatise suurust ega maksmise korda ei ole üldjuhul lubatud ühepoolselt muuta.
Kui Teie olete lapse ema ja elatist maksev vanem, võib elatise muutmise taotlemisel olla oluline asjaolu, et laps viibib Teie juures aasta jooksul märkimisväärse osa ajast. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse seadusjärgset elatist proportsionaalselt lapse kohustatud vanema juures viibitud ajaga, kui laps viibib selle vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Seega ei lähtuta üksikutest kuudest, vaid lapse aasta keskmisest viibimisajast Teie juures. Elatise suuruse esmaseks hindamiseks saab kasutada elatiskalkulaatorit.
PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleb arvesse võtta lapse tegelikku või kokkulepitud suhtluskorda ning lapse eeldatavat viibimisaega kohustatud vanema juures. Kui kohtulahendis on määratud suhtluskord, eeldatakse üldjuhul, et laps viibib vanema juures selles ulatuses. Kui tegelik elukorraldus erineb kohtulahendis sätestatust, tuleb seda vajaduse korral tõendada, näiteks kalendri, sõnumite, lapse üleandmiste või muude tõenditega. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleb arvestada lapse tegelikku või eeldatavat viibimisaega kohustatud vanema juures ning elatise vähendamine toimub proportsionaalselt lapse viibimisajaga, kui selle sätte eeldused on täidetud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p-d 14.5–14.8).
Teie kirjast nähtub, et elatis määrati ajal, kui kehtis varasem miinimumelatise regulatsioon, mis oli seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus alaealise lapse elatise arvutamise kord ning miinimumelatis ei ole enam seotud töötasu alammääraga. Kehtiva PKS § 101 järgi arvutatakse seadusjärgne elatis lapse baassumma, Eesti keskmise brutokuupalga, lapsega koos veedetud aja, lapsetoetuse ning vajaduse korral ka teiste seaduses nimetatud asjaolude alusel (PKS § 101 lg-d 1, 3–6). Seetõttu võib enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendi puhul olla põhjendatud hinnata, kas muutunud seadus ja muutunud asjaolud annavad aluse elatise suuruse muutmiseks.
Elatise tasumise tähtaja osas sätestab PKS § 100 lg 4, et elatis makstakse üldjuhul iga kalendrikuu eest ette. Seetõttu ei saa kehtiva kohtulahendi olemasolul maksekohustusega vanem ühepoolselt otsustada, et hakkab elatist tasuma sama kuu eest. Vanemad võivad maksetähtpäevas ja maksmise korras omavahel kokku leppida (PKS § 100 lg 3), kuid kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, tuleb maksmise korra muutmiseks saavutada kokkulepe või taotleda kohtulahendi muutmist.
Asjaolu, et lapse isa ei tasunud lapsele elatist lapse 0–9 aasta vanuses, ei anna iseenesest alust praegu Teie makstavat elatist vähendada ega varasemaid nõudeid tasaarvestada. Kui isa vastu on varasema perioodi eest olemas elatisvõlg või selle kohta täitedokument, on tegemist eraldi nõudega, mida lahendatakse sõltumatult praegu kehtivast elatise maksmise kohustusest.
Sotsiaalkindlustusameti kaudu määratud ligikaudu 1000 euro suuruse summa puhul tuleb esmalt välja selgitada, millise otsuse, millise ajavahemiku ja millise õigusliku aluse järgi see määrati. Kui tegemist oli riigi makstud elatisabiga lapse isa maksmata jäetud elatise tõttu, ei vabasta see isa PKS § 96 lg-st 1 tulenevast ülalpidamiskohustusest ning riigil võib tekkida õigus makstud elatisabi temalt tagasi nõuda. Kui Te ei olnud sellest menetlusest teadlik, on mõistlik küsida Sotsiaalkindlustusametilt kirjalikult välja otsus, selle aluseks olevad asjaolud ning teave otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta.
Vanemad võivad omavahel kokku leppida lapse ülalpidamise täitmise viisis, elatise suuruses, maksetähtpäevas ning lapsega seotud kulude jaotuses (PKS § 100 lg 3). Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmise nõudega. Kohus hindab seejuures lapse vajadusi, vanemate varalist seisundit, lapse tegelikku viibimisaega mõlema vanema juures ning muid asjaolusid, mis mõjutavad ülalpidamise ulatust (PKS § 99 lg-d 1 ja 2, § 101 lg 6 ning § 102).
Kokkuvõttes ei ole kehtiva kohtulahendi alusel määratud elatist lubatud omal algatusel väiksemas summas maksta ega muuta selle tasumise tähtaega. Kui laps viibib pärast kohtulahendi tegemist püsivalt Teie juures rohkem, kui elatise määramisel arvesse võeti, või kui elatis määrati enne 1. jaanuari 2022 kehtinud miinimumelatise regulatsiooni alusel, võivad need asjaolud olla aluseks taotleda kohtus elatise suuruse muutmist.