Lapse elatis: millised kulud kuuluvad elatise hulka ja kuidas mõjutab lapse viibimine teise vanema juures elatise suurust?
Tere! Millised tegelikud kulud loetakse 10 aastase lapse elatise alla ? Palun täpset loetelu. Kui laps viibib aastas mitu kuud 14 ööpäeva emaga kas ma pean tegelikult teisele lapsevanemale selle kuu eest tasuma terve elatise summa ?
Perekonnaseadus (PKS) ei sisalda 10-aastase lapse ülalpidamiskulude ammendavat loetelu. Elatise ulatus sõltub lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning hõlmab nii lapse igapäevaseid kulusid kui ka tema kasvatamisega seotud kulutusi (PKS § 99 lg-d 1 ja 2).
Kui laps viibib teise vanema juures mõnel üksikul kuul 14 ööpäeva, ei anna see iseenesest alust vähendada ainult nende kuude elatist. PKS § 101 lg 6 järgi on määrav see, kas laps viibib elatist maksma kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Elatise suuruse esmaseks hindamiseks saab kasutada elatiskalkulaatorit.
Vanem on kohustatud oma alaealist last ülal pidama (PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse lapse vajaduste ja tema tavapärase elulaadi järgi (PKS § 99 lg 1). Arvesse võetakse kõiki lapse eluvajadusi, sealhulgas lapse võimete ja kalduvuste kohase hariduse ning kutsealase ettevalmistuse kulusid, samuti alaealise lapse kasvatamise kulusid (PKS § 99 lg 2).
Seadus ei määra täpset kulude nimekirja. Lapse ülalpidamiskulud võivad asjaoludest olenevalt hõlmata näiteks toitu, lapse osa eluaseme- ja kommunaalkuludest, rõivaid ja jalanõusid, hügieenitarbeid, transpordikulusid, tervishoiu- ja ravimikulusid, prille ja hambaravi, koolitarbeid ja muid hariduskulusid, huvitegevust, sidevahendite kasutamist ning lapse igapäevase hooldamise ja kasvatamise kulusid. Huvitegevuse, tervishoiukulude või muude suuremate väljaminekute põhjendatus sõltub lapse tegelikest vajadustest ja senisest elukorraldusest (PKS § 99 lg-d 1 ja 2).
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ehk elatisena (PKS § 100 lg 1). PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab lapsega koos elav või last vahetult kasvatav vanem oma ülalpidamiskohustust vahetult. Vanem, kes lapsega koos ei ela või ei osale lapse kasvatamises, täidab ülalpidamiskohustust üldjuhul elatise maksmisega. Elatist tuleb kasutada lapse huvides ning see makstakse üldjuhul iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg-d 2 ja 4).
PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt lapse kohustatud vanema juures veedetud ajaga, kui laps viibib selle vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Seega ei lähtuta üksikust kalendrikuust, vaid aasta keskmisest lapse viibimisajast. Kui laps viibib näiteks vaid suvekuudel või mõnel muul üksikul kuul ema juures 14 ööpäeva, kuid aasta keskmine ei jää nimetatud vahemikku, ei kohaldu see vähendamise alus automaatselt.
PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleb arvesse võtta lapse ja kohustatud vanema tegelikku või kokkulepitud suhtluskorda ning tulevikus eeldatavat lapse viibimisaega. Kui vanemate kokkulepe või kohtulahend näeb ette kindla suhtluskorra, eeldatakse üldjuhul, et laps viibib vanema juures selles ulatuses, välja arvatud juhul, kui tegelik elukorraldus erineb sellest oluliselt. Riigikohus on selgitanud, et elatise vähendamisel ei lähtuta üksnes minevikus toimunud viibimisest, vaid hinnata tuleb lapse tegelikku ja eeldatavat viibimisaega kohustatud vanema juures.
Vanemad võivad lapse ülalpidamise täitmise viisi, elatise suuruse, maksetähtpäeva, lapse viibimisaja ning suuremate kulude jaotuse omavahel kokku leppida (PKS § 100 lg 3). Kokkulepe ei välista ega piira lapse seadusest tulenevat elatisenõuet, arvestades kokkuleppes juba ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Seetõttu tuleks kokkuleppes võimalikult selgelt kokku leppida, milliseid regulaarseid ja erakorralisi kulusid kumbki vanem kannab.
PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis üldjuhul olla väiksem sama paragrahvi alusel arvutatud summast. Tegemist ei ole kindla fikseeritud miinimumsummaga, vaid seaduses sätestatud arvutusreegliga. Miinimumelatise arvutamisel on aluseks indekseeritav baassumma ja sellele lisanduv osa Eesti keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg-d 3 ja 4). Elatise arvutamisel arvestatakse lapse vajaduste katmist lapsetoetuse arvel ning seaduses sätestatud ulatuses ka lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 5).
Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS § 102 lg 2) või mõista välja suurema elatise, kui lapse vajadused, vanemate varaline seis või lapsega seotud kulude jaotus seda õigustavad (PKS § 102 lg 3 koostoimes PKS § 99 lg-tega 1 ja 2).
Kui elatise suurus on juba määratud kohtulahendi või notariaalse kokkuleppega, ei ole maksekohustusega vanemal üldjuhul õigust makstavat elatist omal algatusel vähendada. Kui lapse tegelik viibimiskord on püsivalt muutunud, tuleks esmalt püüda saavutada vanemate kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel tuleb elatise suuruse muutmist taotleda kohtus, kes hindab lapse vajadusi, vanemate võimalusi ning PKS § 101 lg 6 kohaldamise eeldusi.