Rahvusvaheline lapserööv

Tere veelkord Lähtuvalt teie vastusest minu eelmisele küsimusele lapse esindusõiguse kohta palun vastust järgnevale küsimusele. Kui vanem, kellele jõustunud kohtuotsusega on jäetud ainult lapse varahooldusõigus, viib lapse teise vanema teadmata salaja riigist välja ja varjab end ning last last juba 2 aastat ja 3 kuud ning ei võimalda lapsel kodumaal viibiva täishooldusõigusega/-kohustusega vanemal viimased 9 kuud mingil moel suhelda, siis kes ja millisel moel seisab eelkõige lapse, kes on Eesti Vabariigi kodanik, õiguste, aga ka lapseta jäetud vanema õiguste eest? Lisan siinkohal, et nii keskasutus, politsei kui ka kohtutäitur on asjas oma "kohustuslikud" sammud ära teinud. Käimas on ka elatisega seotud menetlus kunagise kohtu poolt kinnitatud kompromisskokkuleppe muutmiseks.

Kirjeldatud asjaoludel võib tegemist olla rahvusvahelise lapseröövi juhtumiga. Eesti on ühinenud 1980. aasta Haagi rahvusvahelise lapseröövi konventsiooniga. Selle konventsiooni toel saab lapsevanem, kes pole andnud teisele vanemale nõusolekut selleks, et tema laps riigist ära viiakse, taotleda lapse tagasitoomist. Konventsiooni eesmärk on tuua laps tagasi selleks, et kohus saaks arutada tema hooldusõigust ja elukohta puudutavaid küsimusi. Juhul kui laps on Eestist minema viidud, saadab justiitsministeerium vanema avalduse alusel lapse tagastamise taotluse vastavasse riiki, kuid selle, kas laps tagastatakse või mitte, otsustab lõppastmes sealne kohus. Küll aga, kuivõrd laps on välisriigis juba üle 2 aasta, võib avaldus jääda rahuldamata ja lapse tagastamisest võidakse keelduda põhjusel, et taotlus on esitatud hiljem kui ühe aasta möödumisel lapse äraviimisest ning laps on uue keskkonnaga kohanenud. Rohkem rahvusvahelisest lapseröövist aga ka välisriigis elava lapsega suhtlusõiguse tagamisest saab lugeda lehelt Rahvusvaheline lapserööv.