Üürilepingu lõpetamisel üürniku asjade korraoleku eest vastutusest

Tere! Soovin õigusalast nõu üürivaidluses. Üürileandja nõuab keraamilise pliidi väljavahetamist või hüvitist, kuna keraamilisele plaadile jäi 7 kuu kasutusjärgselt pindmine rant/kasutusjälg. Pliit on 100% töökorras, ilma täkete ja mõradeta, lihtsalt poti rant on pliidi peal. Üleandmisel mulle kasutusjuhendit ei antud. Kas antud olukorras on tegemist hariliku kulumisega VÕS § 334 lg 2 tähenduses ning kellel lasub tõendamiskoormus hooletuse väitmisel?

Vastus küsimusele sõltub sellest, milline asjaolu põhjustas pliidiplaadile poti randi tekkimise.  

Esmalt üürniku kohustustest. Üürnik kannab üürilepingus ja võlaõigusseaduses (VÕS) toodud kohustusi: mh peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti (VÕS § 276 lg 2) ning üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega (VÕS § 280).

Seadus ei näe üürileandjale ette kohustust anda üürnikule pliidilt söögitegemise jälgede eemaldamise ja puhastamise kohta juhendit. Üürniku enda järel koristamise kohustus on mõistlikkuse põhimõtte kohaselt üldine üürniku kohustus, see sisaldub ka üürniku asja hoolikalt kasutamise kohustuses. Seega lasus üürnikul üürimisperioodil kohustus eemaldada koristamise ja puhastamisega pliidilt söögitegemise käigus tekkinud jäljed.

Küsimuses viidatud VÕS § 334 lg 2 kohaselt  üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Lepingu pooled peaksid pliidiplaadile tekkinud jälgi analüüsima ja välja selgitama, et kas tegemist on kahjustumisega või asja hariliku kulumisega. Kui näiteks jäljeks on plaadil olev kriim, siis on see kahjustus, mitte kulumine. Kahjustuse tekitamisel on üürileandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kui jäljeks on aga plaadile jäänud metallijääk või nõrgalt kinni jäänud määrdumine, siis võib see olla puudus, mille üürnik peab ise koristamise või hooldamisega kõrvaldama.

VÕS § 334 lg 2 reguleerib üürilepingu poolte tõendamiskoormuse jaotust.  Sätte esimene lause kohaselt  ei pea üürileandja tõendama üürniku hooletust. Praktikas tähendab see, et kui üürnik soovib tugineda pliidiplaadile tekkinud poti randi osas tavalisele kasutusega kaasnevale kulumisele, peab üürnik seda tõendama, sh peab tõendama, et ta puhastas pliiti hoolikalt ning et plaadile tekkis rant üürnikust sõltumatutel asjaoludel. Üürileandja peab omakorda tõendama, et üürnik tagastas üürilepingu lõppemisel pliidi halvemas seisus kui üleandmisel.

Juhul  kui asjaolude täpsustamisel selgub, et üürnik vastutab plaadile tekkinud poti rantide eest, siis võib üürileandja nõuda kahju hüvitamist lähtudes VÕS §-dest 115, 127, 132. Arvestama peab, et kuna pliit on töökorras, ilma täkete ja mõradeta, siis ei ole üürileandja pliidi väljavahetamise nõue põhjendatud. Kui selle plaadilt ei ole võimalik poti rante eemaldada, siis võib see asjaolu mingis ulatuses vähendada pliidi väärtust. Üürileandja peab tõendama, milline oli pliidi väärtus üürilepingu sõlmimise ajal. Pliidi väärtust mõjutab selle kasutusaja pikkus: mida kauem on pliit olnud kasutuses, seda väiksem oli selle väärtus. Sellest pliidi väärtusest tuleb maha arvata poti rantide tõttu väärtuse vähenemine. Vaidluse korral tuleb pliidi väärtus ja selle vähenemise ulatus kindlaks määrata eksperdi või asjatundja arvamusega. Selliselt toimides saavad pooled välja arvutada üürniku poolt hüvitamisele kuuluva summa.