Nõue äriühingu juhatuse liikme vastu

Kirjutan seoses äriühinguga X  ja selle endise juhatuse liikmega SV. Aastatel 2020–2023 investeerisid kümned Euroopa investorid (sh mina) platvormile, mis lubas kõrgeid tulusid. 2023. aastal lõpetas ettevõte väljamaksed, vara tühjendati ja investorid jäid ilma rahast. Mul on Iirimaa ESCP kohtuotsus (10.05.2024) summas 2749,88 €, mis jäi täitmata. Läti ja Eesti politsei on korduvalt keeldunud uurimist alustamast. Nüüd kaalume tsiviilnõuet proua SV isikliku vastutuse alusel (ÄS § 187). Grupis on umbes 26 investorit. Palun Teie hinnangut järgmistele küsimustele: 1. Kas on õiguslikult võimalik struktureerida 26 investori juhtum ühise õigusanalüüsina, millele järgnevad individuaalsed § 405 lihtmenetluse hagid proua SV vastu? Kui ei, siis milline konkreetne takistus seda takistab? 2. Kui väiksemate nõuetega ohvrid kasutavad § 405 teed, millist aegumistähtaega Te kohaldaksite isikliku vastutuse nõudele ja millal see tähtaeg algas? 3. Kui hagi rahuldatakse, millised realistlikud täitemeetmed on võimalikud, kui proua SV on vara, tulu või pangakontod Leedus ja/või Ühendkuningriigis? 4. Kas on olemas proportsionaalne ja odav viis tema vara kohta teabe kogumiseks või säilitamiseks ilma kuluka varaotsingu või arestimiseta? 5. Kas Te suudate tuvastada elujõulise nõude aluse, mille alusel saan isiklikult oma kahju proua SV-lt nõuda, ja kas see nõue sobib § 405 alla? 6. Kui analüüs kinnitab elujõulist isiklikku nõuet, kas § 405 on realistlik tee iga investori jaoks eraldi ning kas Teie esmane analüüs saaks selle küsimuse kõigi 26 investori jaoks lahendada? 

Teie küsimused puudutavad mitme investori võimalikke nõudeid äriühingu endise juhatuse liikme vastu ning nõuavad konkreetsete asjaolude ja dokumentide põhjalikku analüüsi. „Jurist Aitab“ portaali raames ei ole paraku võimalik hinnata kõigi 26 investori võimalikke nõudeid ega koostada selleks ühist menetlusstrateegiat.

Üldiselt tuleb arvestada, et ÄS § 187 ei anna äriühingu võlausaldajale automaatselt õigust nõuda juhatuse liikmelt isiklikult äriühingu võla tasumist. Juhatuse liikme isiklik vastutus võib siiski teatud asjaoludel tekkida, kuid selleks tuleb muu hulgas välja selgitada, milliseid konkreetseid kohustusi juhatuse liige rikkus, kas rikkumine tekitas investorile otseselt kahju ning milline on sobiv nõude õiguslik alus. ÄS § 187 reguleerib eeskätt juhatuse liikme vastutust äriühingu ees.

TsMS § 405 alusel asja menetlemine lihtmenetluses ei ole eraldi nõude alus, vaid menetlusviis, mida kohus võib rakendada seaduses sätestatud tingimustel väiksema hagihinnaga varaliste nõuete puhul. Seega tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas konkreetsel investoril üldse on juhatuse liikme vastu isiklik nõue ja millisel õiguslikul alusel see põhineb.

Samuti sõltuvad võimalik nõude aegumistähtaeg ja selle algus nõude õiguslikust alusest ning sellest, millal investor sai või pidi teada saama kahju tekkimisest ja vastutavast isikust. Seda ei ole võimalik esitatud kirjelduse põhjal usaldusväärselt kindlaks määrata.

Teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuva vara suhtes võib Eesti kohtulahendi täitmine põhimõtteliselt olla võimalik EL-i piiriülese täitemenetluse reeglite kohaselt. Ühendkuningriigi puhul tuleb eraldi hinnata seal kehtivat tunnustamise ja täitmise korda. Ka vara kindlakstegemise ja võimaliku hagi tagamise meetmed sõltuvad konkreetsest riigist ja teadaolevast varast.

Arvestades asja keerukust, investorite arvu, piiriülest elementi ja võimalikke erinevaid nõude aluseid, soovitame pöörduda kõigi dokumentidega advokaadi poole. Advokaat saab esmalt hinnata ühe või mõne tüüpilise investori juhtumit ning selle põhjal otsustada, kas sama õiguslikku analüüsi saab kasutada ka ülejäänud investorite nõuete puhul ja kas individuaalsete hagide esitamine oleks majanduslikult põhjendatud.