Leppetrahvi nõue
Tere! Selline olukord, kus on 2 samaväärset töövõtulepingut, mille puhul kogemata oli jäänud meelde hilisem tähtaeg, kui lepingus kirjas. Kui sellest teada saadi, et meeles on vale kuupäev, siis kirjutati mitu kirja, et hoida töötellijat kursis, sest töö oli mahukas ning seda ühe tunniga valmis polnud teha võimalik. Samuti paluti abistavaid dokumente, mis lihtsustaks ning kiirendaks töö valmimist, ühtegi kirja nädala jooksul vastu ei saadud. Ei saanud ka neid loodetud dokumente. Tegemist on ametiasutusega. Vastust ei tulnud isegi siis, kui töövõtja tellijale lõplikud dokumendid edastas. Ise küsisin üle, et kas ikka kirjad jõuavad kohale. Igatahes lõpuks 8 päeva hiljem sai töö esitatud, mis oli 3 päeva pärast info saamist, et tähtaeg oli valesti registreeritud. Kahju viivitusest tellijale ei tekkinud. Pretentsioone ei esitatud töö kohta. Allkirjastati mõlemapoolne töö üleadmise-vastuvõtmise akt, kus lepiti kokku, et makstakse lepingu järgne summa. Kui arve sai esitatud, siis anti teada, et nad siiski esitavad leppetrahvi, mis tuli lihtsa emaili kujul - see summa võtke arvest maha ja esitage neile uus arve, küll viitega seadusele ja allkirjastatud lepingule. Tähtaeg oli 1.10.25, esitati 9.10.25, aktid allkirjastamiseks saadeti 20.11 ja 27.11, allkirjastati töövõtja poolt 1.12.25 ja tellija poolt 4.12.25. Teade leppetrahvi kohta tuli samal päeval. Samas kui lepingus on ka kirjas,et tellija kohustab ülevaatama töövõtja saadetud töö 10 päeva jooksul, mida on võimalik pikendada 5 töö päeva jooksul. Seda ei tehtud, oli sisuliselt vaikus, peale dokumentide saatmist korra küsiti lisainfot, mille puhul selgitasin ja suunasin lugema esitatud aruannet, kus on vastused olemas. Sellele järgnes kuu aega vaikust, teadmatust. Selline olukord, millele sooviks juriidilist pilku? Huvitav on, et leppetrahvi nõue tuleb nii hilja, lihtsalt emailina allkirjastamata, pärast mõlemapoolset akti allkirjastamist, kus lepitakse kokku, et makstakse lepingujärgne summa. Samuti, et nad ise niivõrd kaua viivitasid üldse tööde vastuvõtmisega. Mul on natuke suurem nõue sellega seoses esitada.
Kui töövõtja on kohustust rikkunud (nt hilinenud töö valmimisega), võib tellija kasutada õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 1). Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool (tellija) lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist (VÕS § 159 lg 1). Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1). Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). Terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades. Kohtud on varasemalt selgitanud, et mõistliku aja hindamisel ei ole oluline üksnes ajaline distants rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise vahel, vaid arvestada tuleb ka muid asjaolusid, sh pooltevahelise võlasuhte olemust, lepingus kokkulepitud tingimusi, täitmise tähtaja pikkust ning poolte käitumist lepingu täitmisel ja pärast seda (07.12.2009, 3-2-1-128-09, p 11; 20.03.2008, 3-2-1-15-08, p 13)
Kahjuks ei ole käesolevas keskkonnas vastajal võimalik lepinguga tutvuda. Soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et kõiki asjaolisid koosmõjus hinnates saaks jurist Teile vajaliku vastuse anda.