Anonüümne laimukiri
Tere! Minu tööandjale saadeti meil väitega, et ma olen töökohal narkojoobes ja paluti mind töökohalt eemaldada klientide turvalisuse huvides, vastasel juhul lubati asjasse politsei segada. Mingisugust tõendust selleks ei ole. Meiliaadress oli tundmatu (lihtsalt suvaline meiliaadress selleks tehtud) Kas mul on võimalik sellega midagi ette võtta võtta selliselt, et saaksin teada, kes kirjutaja oli ja et ta vastutaks? Kas see läheb mainekahju alla? Ette tänades
Üldjuhul on anonüümse laimukirja saatmise näol tegemist isiklike õiguste rikkumisega ehk õigusvastase tegevusega, mida saab lahendada tsiviilkohtus. Isiklike õiguste rikkumine ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2).Hoolimata eelnevast ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Võimalik on nõuda kahju (nii varalise, kui see tekkis kui mittevaralise kahju) hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (TsMS § 366).
Teie juhtumil on probleemiks kostja, ehk teie õiguste rikkuja kindlaks tegemine. Anonüümse kirja saatnud isiku kindlakstegemist ja talle nõude esitamist võimaldav teave on isikuandmed,mida on võimalikvälja nõuda kohtu eeltõendamismenetluses. Andmete väljanõudmise ja edastamise õiguslik alus on TsMS § 244 lg 1 koostoimes infoühiskonna teenuse seaduse § 11 lg-ga 5 ja elektroonilise side seaduse §-ga 114¹ (09.05.2022, 2-21-5736/29, p 24)
Kui laimamine on aga järjepidev ja korduv, võib olla tegemist ahistava jälitamisega (KarS § 157³), mis on karistatav tegevus ja menetluse alustamiseks tuleks teha politseisse süüteoteade. Ahistav jälitamine hõlmab teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimist, tema jälgimist või muul viisil tema eraellu sekkumist, kui selle eesmärk või tagajärg on isiku hirmutamine, alandamine või oluliselt häirimine (KarS § 157³ lg 1). Kui tegemist on ahistava jälitamisega, selgitab süüdlase välja politsei menetluse käigus.