Arestimise ulatus täite- ja pankrotimenetluses

Tere, Kui kohtutäitur arestib minu arveldusarve täitemenetluse raames, kas siis rakendatakse?(võlgadeks on kiirlaenud ja tarbimislaenude võlad) § 132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. (3) Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Kas selle lõike osas võib kohtutäitur või kohus ka otsustada, et eraisiku võlgnevused on suured ja täitmine võtab väga kaua aega seega jäetakse kätte ainult TMS 132 lõige 1 sissetulek ja 2/3 ei jäeta või peavad nad jätma ka TMS 132 lõige 3 sissetuleku olenemata sellest, kui suured on võlgnevused ja sellest, kui palju on erinevaid kohtutäitureid? Lisaks, millist moodi sissetulekut arestitakse pankroti või eraisiku maksejõuetus või võlgade ümberkujundamiskava menetluses? Kas sissetuleku arestimisel lähtutakse TMS seaduses paragrahvidest 131-132 või rakendub seal mingisugune muu seadus? Kas oskate öelda eeltoodud menetlustes, mis summad seal kätte jäetakse? 

Lisaks Teie poolt nimetatud sätetele on TMS veel § 132 lg 1², mis annab kohtutäiturile võimaluse sissetuleku arestimiseks suuremas ulatuses kui § 132 lg 1 sätestatud ka juhul, kui sundtäitmisel on muu nõue kui lapse elatisnõue. Nimetatud lõige on sõnastatud "Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi". Seega on absoluutselt mittearestitavaks summaks elatusmiinimum (käesoleval ajal 338,2 eurot) ja seda ületavast osast võib arestida 20% ka juhul, kui saadakse vaid miinimumpalka. Kohustustest vabastamise menetluses  peab usaldusisik võlgnikule üle andma võlgniku teenitud sissetulekust osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (TMS järgi), ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.