Lapse perekonnast eraldamise õiguspärasus ja suhtlusõiguse taastamine

Soovin saada õigusabi seoses oma lapse X äraviimise ja lastekaitse tegevusega. Pärast minu positiivset narkotesti võeti laps minu juurest ära ja sellest ajast saadik ei ole ma teda näinud. Soovin teada, kas kõik toimus seaduslikult, millised dokumendid ja kohtuotsused peavad olemas olema ning mida saan teha, et oma lapsega kohtuda ja tema elus osaleda. Mind teeb murelikuks ka see, et minu teada ei ole lapse isa tarvitamist samamoodi kontrollitud, kuigi minu tegemist on sõltlasega. Isa on mind korduvalt survestanud ja ahistanud ning ma ei soovi temaga kahekesi kohtuda, kuid see ei tähenda, et ma ei tahaks oma last näha. Soovin lapsega turvalist ja neutraalset kohtumiskorraldust. Y  KOV töötajad ei ole minu meelest ka erapooletud, isiklikikud suhted lapse isapoolse vanaemaga. Soovin teada, kuidas sellises olukorras toimida ja kuhu pöörduda, kui töötajate tegevuses on olnud seaduserikkumisi. Mul on olemas sõnumid ja muud tõendid. Soovin eelkõige teada, kas lapse äraviimine ja praegune olukord on olnud seaduslikud, kuidas otsuseid vaidlustada ning mida saan teha, et võimalikult kiiresti oma lapsega kontakti taastada.

Kirjeldatud olukorras on oluline kontrollida nii lapse perekonnast eraldamise õiguspärasust kui ka seda, millisel õiguslikul alusel ei ole Teil võimalik lapsega kohtuda. Esitatud teabe põhjal ei ole võimalik lõplikult hinnata, kas ametiasutuste tegevus oli seaduslik, sest selleks tuleb tutvuda juhtumi asjaolude, tehtud otsuste ja võimalike kohtumäärustega.

1. Lapse perekonnast eraldamise õiguspärasus

Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 33 kohaselt võib kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet eraldada lapse perekonnast ajutiselt enne kohtuotsust, kui lapse perekonda jätmine või vanema ja lapse vaheline suhtlus ohustab lapse elu vse viibimiskoht ja vajaduse korral vanema ning lapse suhtluskord kuni 72 tunniks alates lapse eraldamisest. Kui lõi tervist ning seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Ajutise eraldamise otsuses määratakse lapapse eraldamist on vaja jätkata, tuleb pöörduda kohtusse hooldusõiguse ja vajaduse korral suhtlusõiguse piiramiseks.

Üksnes positiivne narkotesti tulemus ei võimalda automaatselt järeldada, et lapse eemaldamine või vanema ja lapse suhtluse täielik katkestamine oli õiguspärane. Hinnata tuleb lapse tegelikku olukorda, võimalikku ohtu tema tervisele või elule, testi tulemuse tähendust konkreetses olukorras ning seda, kas lapse turvalisust oleks saanud tagada vähem piiravate meetmetega.

Soovitan esitada kohalikule omavalitsusele kirjaliku taotluse ja paluda väljastada või tutvumiseks võimaldada kõik Teie ja lapse õigusi puudutavad dokumendid, sealhulgas:

• lapse ajutise perekonnast eraldamise otsus ja selle põhjendused;
• lapse abivajaduse ning turvalisuse hindamisega seotud dokumendid ulatuses, millele Teil on seaduslik juurdepääs;
• kohtule esitatud avaldus ja kohtumäärused, sealhulgas võimalik esialgse õiguskaitse määrus;
• lapse praeguse viibimiskoha ning Teie ja lapse suhtlemise piiramise õiguslik alus;
• selgitus selle kohta, millistel tingimustel ja millal hinnatakse suhtluse taastamise võimalust.

Kui dokumente ei ole Teile väljastatud, paluge kirjalikult teatada, kas need on olemas, millal need koostati ja millisel õiguslikul alusel on dokumentidega tutvumist võimalik piirata.

Lapsega suhtlemise taastamine

Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lõigete 1 ja 2¹ kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning vanemate lahuselu korral määrab vaidluse korral suhtluskorra kohus. PKS § 143 lõike 3¹ alusel võib kohus määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Esitage kohalikule omavalitsusele viivitamata kirjalik taotlus lapsega kontakti taastamiseks. Paluge korraldada kohtumine neutraalses ja turvalises keskkonnas ning vajaduse korral spetsialisti või muu sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Võite teha ettepaneku alustada lühikeste kohtumistega ning võimaldada vahepeal telefoni- või videokontakti.

Selgitage taotluses, et Te ei soovi lapse isaga kahekesi kohtuda tema varasema survestava ja ahistava käitumise tõttu, kuid olete valmis lapsega suhtlema turvaliselt korraldatud viisil. Vajaduse korral paluge suhtluskorra kindlaksmääramist kohtus ja uurige juristilt võimalust taotleda menetluse ajaks esialgset õiguskaitset.

Isa võimalik uimastitarvitamine ja lastekaitsetöötajate erapooletus

Kui Teil on konkreetseid andmeid või tõendeid, mis tekitavad põhjendatud muret lapse isa võimaliku uimastitarvitamise ja sellest tuleneva ohu pärast lapsele, esitage need lastekaitsele kirjalikult ning paluge hinnata lapse turvalisust mõlema vanema juures. Asjaolu, et isa tarvitamist ei ole Teie teada samal viisil kontrollitud, ei tõenda iseenesest seaduserikkumist. Hindamisel tuleb lähtuda lapse tegelikust olukorrast ja asjakohasest teabest.

Kui kahtlustate, et lastekaitsetöötajate isiklikud suhted lapse isapoolse vanaemaga mõjutavad juhtumi käsitlemist, kirjeldage konkreetselt asjaolusid, mis võivad viidata huvide konfliktile või erapoolikusele. Võite paluda kohaliku omavalitsuse juhil hinnata töötajate erapooletust ning kaaluda teise lastekaitsetöötaja määramist. Isikliku tutvuse olemasolu üksi ei tõenda rikkumist, kuid võimalikku huvide konflikti tuleb hinnata konkreetsete asjaolude põhjal.

Kuhu pöörduda võimalike rikkumiste korral?

Kui kohalik omavalitsus ei anna selgitusi või Te leiate, et lastekaitsetöötajad on tegutsenud õigusvastaselt, võite esitada kirjaliku kaebuse omavalitsuse juhile ning pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, et uurida võimalust taotleda järelevalvet lastekaitsetöö korralduse üle. Avaliku võimu tegevuse ja Teie õiguste võimaliku rikkumise hindamiseks võite pöörduda ka õiguskantsleri poole.

Konkreetse haldusakti või toimingu vaidlustamiseks võib olla võimalik esitada vaie või pöörduda halduskohtusse. Haldusmenetluse seaduse § 75 järgi on vaide esitamise üldtähtaeg 30 päeva alates päevast, mil isik sai või pidi saama vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtusse pöördumise tähtaeg ja õige menetlus sõltuvad vaidlustatavast otsusest. Seetõttu on oluline dokumentide saamisel kiiresti õigusabi küsida.

Kui Teil on olemas sõnumid ja muud tõendid, säilitage need algsel kujul. Koostage sündmuste kronoloogia koos kuupäevade, asjaosaliste ja dokumentide loeteluga. Esitage tõendid ametiasutusele või kohtule asjakohases menetluses ning hoidke alles kirjalikud taotlused ja neile saadud vastused. 

Õigusabi saamine

Kuna küsimus puudutab lapse perekonnast eraldamist, suhtlusõigust ja võimalikke vaidlustamistähtaegu, soovitan pöörduda võimalikult kiiresti perekonnaõiguse ja lastekaitse valdkonnas tegutseva juristi või advokaadi poole. Kui Teie majanduslik olukord ei võimalda õigusabi eest tasuda, uurige riigi õigusabi saamise võimalust.

Kokkuvõttes on esmatähtis saada teada, milline otsus on lapse eraldamise ja praeguse suhtluspiirangu aluseks, ning esitada kohe kirjalik taotlus turvalise kontakti taastamiseks. Lapse eemaldamise ja suhtluspiirangu õiguspärasust saab lõplikult hinnata alles pärast asjakohaste dokumentide ja asjaolude kontrollimist.