Osaühingu osakapitali taastamisest
Osaühingu põhikirjas on ette nähtud vabatahtlik reserv (ÄS § 155 lg 2 p 1 „muu põhikirjas ettenähtudreserv"), mis moodustatakse ainult osaniku täiendavatest sissemaksetest, sealhulgas osaniku laenunõudelõpetamisega. Põhikirja järgi võib reservist teha väljamakseid osanikule osanike otsusel, kui netovara jääb pärast väljamakset vähemalt osakapitali ja väljamaksmisele mittekuuluvate reservide suuruseks (ÄS § 157 lg3). 1. Kas äriseadustiku järgi on selline väljamakse osanikule vabatahtlikust reservist lubatud, arvestades et §157 lg 1 räägib kasumi jaotamisest? 2. Kas osaniku laenunõude lõpetamine sissemaksena sellesse reservi on ÄS § 176 p 1¹ kohane abinõu netovara taastamiseks?
Küsimus puudutab osaühingu reserve ja nende kasutamist. Reservide eesmärk on tagada osaühingu finantsstabiilsus ja katta võimalikke kahjumeid, mida ei ole võimalik katta vaba omakapitali (näiteks eelmiste perioodide jaotamata kasumi) arvelt.
Äriseadustik (ÄS) nimetab osaühingu osas kahte reservi: 1) reservkapital, milline moodustatakse seaduse või põhikirja alusel (ÄS § 160 lg 1 ja lg 2) iga-aastastest puhaskasumi ning muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali. Seadus keelab reservkapitalist osanikele väljamaksete tegemise; 2) muu põhikirjas ettenähtud reserv (ÄS § 155 lg 2 p 1). Seadus ei reguleeri muu reservi moodustamist ega selle kasutamist. Muu reserviga seonduvad küsimused tuleb lahendada põhikirjas.
Põhikirjas ettenähtud muu reserv moodustatakse osanike täiendavate sissemaksete alusel. Kui osaühingu netovara langeb alla poole osakapitalist, peavad osanikud otsustama taastamismeetmete üle (ÄS § 176). Üks võimalus on osaniku täiendav sissemakse põhikirjas ettenähtud reservi, näiteks osaniku laenunõude lõpetamisega, ning hilisem väljamakse sellest reservist osanikule.
Põhikirjas ettenähtud muust reservist võib teha väljamakseid, kui: põhikirjas on toodud väljamakse lubatavus ja tingimused (millal, mis olukorras, kelle otsusel); väljamakstav reserv ei tohi olla reservkapital ega ülekurss; kinnitatud majandusaasta aruande järgi on netovara ka pärast väljamakset vähemalt osakapitali ja väljamaksmisele mittekuuluvate reservide suurune. Täiendavate sissemaksete tagastus ei ole kasumi jaotamine, vaid omakapitali väljamakse (RPS § 3 p 5).
Kas osaniku laenunõude loobumine võiks aidata osaühingu osakapitali taastada, sõltub osaühingu tegelikust majanduslikust olukorrast. Üldiselt võib olla nii, et kui laenusumma kaob, siis väheneb osaühingu võlg ja omakapital kasvab sama summa võrra. Kui osanikud soovivad sellel teel osakapitali taastada, peavad osanikud olukorrast täpselt aru saama ning vastu võtma osanike otsuse, kus on kirjas täpsed summad ja arvestused ning kinnitus, et see on omakapitali taastamise meede. Küsijal tuleb nõu küsida ka finantsala asjatundjatelt või audiitorilt.