Elatise maksekäsu täitmisest
Tere! Soovin nõu seoses lapsele määratud elatisega. Elatis on teiselt vanemalt kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud, kuid elatist maksma kohustatud vanem ei tasu määratud summasid nõuetekohaselt. Palun selgitage, millised peaksid olema minu järgmised sammud, et elatist reaalselt kätte saada. Kas sellises olukorras pean pöörduma kohtutäituri poole ja alustama täitemenetlust? Millised dokumendid pean selleks kohtutäiturile esitama ning kas kohtu maksekäsk on täitemenetluse alustamiseks piisav alus? Samuti sooviksin teada: kuidas toimub tasumata elatise võla sissenõudmine; kas kohtutäitur saab kontrollida elatise maksja sissetulekuid, pangakontosid ja vara ning rakendada nende suhtes täitemeetmeid; kas mul on võimalik taotleda riigilt elatisabi juhul, kui teine vanem elatist ei maksa; kas elatisabi saamiseks peab enne olema alustatud täitemenetlus; mida tuleks teha juhul, kui teine vanem maksab elatist ainult osaliselt või ebaregulaarselt.
Kui lapsele elatise maksmise kohta on välja antud maksekäsk ja kui teine vanem maksekäsku ei täida, siis saab teda sundida täitemenetluse kaudu täitmisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitemenetluses täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Maksekäsk on täitedokument. Maksekäsk jõustub 15 päeva möödumisel selle elatise maksmiseks kohustatud vanemale kättetoimetamisest arvates. Veel jõustumata maksekäsu saab täitmisele pöörata juhul, kui see kuulub viivitamatule täitmisele.
TSM § 23 lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi (maksekäsk) alusel. Täitemenetluse algatamiseks tuleb esitada kohtutäiturile täitmisavaldus ja sellele lisada maksekäsk. Täitmiseavalduse saab esitada e-toimiku kaudu, kus süsteem kuvab olemasoleva maksekäsu andmed ja võimaldab valida sobiva kohtutäituri. E-toimikus tuleb täitmisavaldus täita, nimetada valitud kohtutäitur ning avaldus digitaalselt allkirjastada. Alternatiivselt on võimalik Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt valida välja sobiv kohtutäitur ning laadida täitemenetluse algatamise avalduse blankett alla, vormid on kättesaadavad: https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/dokumnetide-ja-avalduste-vormid/. Täidetud ja digitaalselt allkirjastatud avaldus tuleb koos maksekäsuga edastada otse valitud kohtutäituri e-posti aadressile.
Täitmisele võib pöörata nii tekkinud elatisvõla kui ka edaspidi igal kuul tasumisele kuuluva elatise. Täitmisavalduses tuleb ära näidata avalduse esitamise ajaks kogunenud võla suurus näidates ära tasumata elatise arvestuse kuude kaupa, edaspidise elatise osas maksekäsuga igakuuliselt väljamõistetud summa. Avaldusele võiks juurde lisada saadud elatise maksete ülevaate ja pangaväljavõtte, et osaliselt tasutud summad ja võlgnevus oleksid selged aru saada.
Kohtutäitur peab lapse elatise võlgniku puhul välja selgitama maksmata jätmise põhjused, võlgniku sissetulekud ja võla tasumise võimalused. Kohtutäituril on elatise võla sissenõudmisel laialdased seaduslikud õigused, mis tulenevad TMS §-st 26, kohtutäituril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet ning kontrollida ja arestida võlgniku pangakontosid, ametlikke sissetulekuid ning vallas- ja kinnisvara. Võlgnik peab täitemenetluse ajal oma kohustuse täitma kohtutäiturile. Kui võlgnik maksab täitemenetluse ajal mõnel juhul elatise otse teisele vanemale, siis tuleb neist otse saadud elatise summadest kohtutäiturile teatada.
Kui täitetoimingud siiski tulemust ei anna ning võlgnik elatist ei maksa, saab täitemenetluse ajal esitada kohtutäiturile perehüvitiste seaduse § 50 alusel täitemenetlusaegse elatisabi avalduse, sellest saab juurde lugeda: https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/elatisvolgnevused/elatisabi-taotlemine/ .Riigipoolse elatisabi maksab välja Sotsiaalkindlustusamet summas kuni 200 eurot kuus, Seda saab nõuda siis, kui täitemenetluse algatamisest on möödunud üks kuu ja kui pärast seda on tekkinud elatisvõlgnevus. Riik maksab täitemenetlusaegset elatisabi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, kuni tema 21-aastaseks saamiseni. Riigipoolne abi lõpetatakse siis, kui teine vanem asub elatist täies ulatuses maksma või kui elatise võlgnevus on kohtutäituri abil täielikult likvideeritud.