Laen osaühingu juhatuse liikmele
Kas OÜ võib anda laenu oma osanikule ja juhatuse liikmele ning kuidas toimida, kui raha on juba välja makstud ja kohe täies ulatuses tagastamine pole võimalik?
Osaühing ei või üldjuhul anda laenu oma juhatuse liikmele. Äriseadustiku § 159 lg 1 p 4 kohaselt ei või OÜ anda laenu oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Samuti ei või OÜ anda laenu osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5% osakapitalist (ÄS § 159 lg 1 p 1). Seega juhul, kui isik on ühtaegu OÜ osanik ja juhatuse liige, kehtib laenukeeld juba tema juhatuse liikme staatuse tõttu sõltumata talle kuuluva osa suurusest.
Laenukeeldu rikkuv tehing on ÄS § 159 lg 4 kohaselt tühine. Sama regulatsiooni kohaldatakse ka krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele. Seetõttu ei ole võimalik olukorda tagantjärele õiguspäraseks muuta üksnes sellega, et vormistatakse kirjalik laenuleping, määratakse intress või pikendatakse tagasimakse tähtaega.
Kui raha on juba juhatuse liikmele/osanikule välja makstud, tuleb lähtuda sellest, et saadud raha tuleb osaühingule tagastada. ÄS § 158 lg 2 järgi peab osanik talle kui osanikule ebaseaduslikult tehtud väljamakse tagastama viivitamata pärast seda, kui ta sai väljamakse ebaseaduslikkusest teada. Kui ebaseadusliku väljamakse tegemine toimus juhatuse liikme süül, võib tekkida ka juhatuse liikme vastutus.
Kui kogu summa kohene tagastamine ei ole faktiliselt võimalik, tuleks raha siiski hakata tagastama esimesel võimalusel ja võimalikult suures ulatuses. Ühingu raamatupidamises peab väljamakstud summa kajastuma nõudena raha saanud isiku vastu. Soovitav on kirjalikult fikseerida võla suurus ja tegelik tagastamise korraldus. Seejuures tuleb arvestada, et tagasimaksegraafik ei muuda esialgset keelatud laenu tagantjärele lubatavaks ega tohiks sisuliselt kujuneda uueks pikaajaliseks krediidiks juhatuse liikmele.
Kui ühingul on jaotatavat kasumit, võib eraldi hinnata, kas osanikule on võimalik seaduslikult dividendi maksta ning sellest tulenevaid nõudeid tasaarvestada. Samuti võib kõne alla tulla muu seaduslik väljamakse (näiteks juhatuse liikme tasu), kuid sellisel juhul peab väljamaksel olema tegelik õiguslik alus ning arvestada tuleb vastavate maksudega. Neid lahendusi ei tohiks kasutada üksnes näiliselt laenukeelust möödahiilimiseks.
Lisaks tuleb tähelepanu pöörata maksustamisele. Maksuhaldur võib hinnata äriühingust füüsilisele isikule tehtud väljamakse tegelikku majanduslikku sisu. Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed võivad kuuluda tulumaksuga maksustamisele ning väljamakse tegelikust sisust sõltuvalt võib tekkida ka muu maksukohustus.
Seega on kõige õigem lahendus mitte vormistada olemasolevat olukorda tagantjärele tavapärase laenuna, vaid kajastada OÜ nõue korrektselt raamatupidamises ning tagastada raha võimalikult kiiresti. Kui summa on oluline ja kohene tagastamine ei ole võimalik, tasub konkreetne tagastamise viis enne vormistamist läbi arutada raamatupidaja või õigusnõustajaga