Vara omandisuhe vabaabielu korral
Elan elukaaslasega tema ostetud korteris. Tema maksab laenu ja kommunaale, kuid ka mina olen maksnud remondi ja mööbli eest. Mida saaks teha peale abiellumise sellises olukorras, et tunda ennast rahaliselt turvaliselt (Nt lahkuminek, õnnetused)? Kas minu laenulepingusse lisamine on legaalselt keeruline arvestades, et meie mõlema palk langenud peale laenu võtmist? Kui koostada muu ühine leping, mis tingimused peaksid seal kindlasti olema?
Abiellumine ei muudaks korterit teie ühisvaraks. Kui korter on ostetud enne abiellumist, siis see jääb korteri ostja lahusvaraks ka pärast abiellumist. Küll aga on teil võimalik pärast abiellumist notariaalse abieluvaralepinguga muuta korter ühisvaraks.
Kui te ei plaani abielluda, siis on võimalik notariaalse lepinguga vormistada korter kaasomandisse. Sel juhul elukaaslane kingib Teile mõttelise osana poole (võib ka olla vähem) korterist. Kokkuleppel korteri ostmiseks laenu andnud pangaga on teil võimalik laenuleping ümber vormistada nii, et olete mõlemad laenajad; vastutate mõlemad laenu tagastamise eest. Tasub arvestada, et kaaslaenajaks saamine ei tee automaatselt korteri kaasomanikuks. Omandiõigus ja laenukohustus on kaks erinevat õigussuhet.
Kui soovitakse kaitset partneri surma puhuks, võiks korteri omanik teha testamendi. Ilma testamendita ei päri elukaaslane seaduse järgi midagi. Vara läheks seadusjärgsetele pärijatele (näiteks lastele või nende puudumisel vanematele).
Kui korter on koormatud laenuga, võib olla mõistlik sõlmida elukindlustus ja määrata partner hüvitise saajaks. See võib aidata vältida olukorda, kus ühe partneri surma korral muutub laenu teenindamine teisele üle jõu käivaks.
Kokkuvõtteks
Kui abiellumine ei ole praegu plaanis, siis annab kõige parema kaitse lahendus, kus:
- korteri omandisuhe on selgelt reguleeritud (vajadusel kaasomand);
- surma puhuks on tehtud testament;
- vajadusel on sõlmitud elukindlustus.
Üksnes remondi või mööbli eest tasumine ei taga, et lahkumineku korral tekib õigus korteri väärtusest osa saada. Küll aga võib selliste kulutuste alusel teatud juhtudel tekkida nõue tehtud investeeringute hüvitamiseks, kuid see sõltub konkreetsetest asjaoludest ning nõude tõendamine võib osutuda keeruliseks.