Abikaasade lahus- ja ühisvara
Minul on laenuga(2007.a) soetatud maja enne abielu(abikaasale määrati isiklik kasutusõigus). Sissemaksusumma andis tol hetkel elukaaslane, kellega aasta hiljem abiellusin. Abielu jooksul (2021.a) tekitati kaasomand 1/2 abikaasade vahel. Abielu jooksul maja remonditi, ehitati peamiselt ühe osapoole poolt, vara ja sisustust ning materjale soetati selle poolt, kellel parasjagu raha oli, või sugulaste toetusest. Tänaseks on toimunud lahutus(2026.a) ja soov on emmal-kummal osapoolel teiselt kinnisvara ja kodune vara välja osta. Soov on selgitada välja varade ja laenujäägi jagunemine osapoolte vahel. Sissemaks 400tuh Eek-i (elukaaslase poolt), laen minu makstud tänaseks 30tuh/€, koos intressidega, veel tasumata laenujääk 17tuh/€ ja intressid 3500€, kõik kommunaalmaksed, maamaks, kindlustus tasutud vaid minu poolt. Küsimus, kas kinnisvara ja kodused varad jagunevad täies mahus 50/50 või on siin mingi tõendamisvõimalus ühe osapoole kasuks? Kas sugulaste tehtud annetused vara või remondimaterjalide ostuks saab arvestada vara jagamisel ühe osapoole kasuks? Kes katab laenujäägi (laen ainult minu nimel, lõpp 2037)? Palun nõustamist ja võimalusel arvutuskäiku.
Küsimuses teatavaks tehtud asjaolude kohaselt oli abikaasadel abielu vältel 2008-2026 abikaasade ühisvara – varaühisus, perekonnaseaduse (PKS) § 25 kohaselt läksid selle kestel omandatud esemed (sh kodune vara) ning muud varalised õigused abikaasade ühisomandisse. Ühisvarasse kuulusid ka mõlema abikaasa sissetulekud. Lahusvaraks oli ühe abikaasa poolt enne abielu 2007.a omandatud kinnisasi. Kinnisasja omanik kandis abielu vältel ühisvara (oma sissetulekute) arvel tema lahusvarasse kuulunud kinnisasjaga seotud pangalaenu, remondi, korrastamise ja hoolduskulud, tema kinnisvara väärtus suurenes ühisvara arvel tehtud kulude tõttu. Kui kinnisvara korrastati ka suguastelt selleks otstarbeks üleantud raha arvel, siis seda saaks vara jagamisel arvestada juhul, kui raha üleandmist ja selle kasutamist saab dokumentaalselt ja selgelt tõendada.
Küsija selgitustel sõlmisid abikaasad 2021. a notariaalse kokkuleppe, mille alusel jagati lahusvaraks olnud kinnistu kaheks, mõlema abikaasa kaasomandisse kuulus ½ ulatuses kinnisvara omand. Kinnisvara osas tehtud 2021.a muudatus on antud juhul määrava tähtsusega, oluline on teada, milles abikaasad siis kokku leppisid. Siin on võimalik kaks varianti: kas lepiti kinnisvara osas kokku kaasomandis või abikaasade ühisomandis. Kui kinnisvara läks 1/2 ulatuses abikaasade kaasomandisse, siis sellisel juhul on kinnisasi juba kaasomanike vahel jagatud, nende osade suurused on määratud ning seda vara ei ole vaja enam jagada. Kaasomanikud peavad kandma kaasomandiga kaasnevat laenukohustust. Kui pärast abielu lahutamist maksab laenu vaid üks kaasomanik, tekitab tal õigus nõuda teiselt kaasomanikult kantud laenu- ja muude kinnisvara kulude hüvitamist pooles ulatuses. Kui kinnisvara läks abikaasade ühisomandisse, siis seda vara on võimalik pärast abielu lahutamist jagada, mille käigus jagatakse ära ka kinnisvaraga seotud kohustused, sh pangalaen.
Abikaasadel oli 2021.a kokkuleppe sõlmimisel võimalus lahendada omavahel kuni kinnisvara jagamiseni kantud kulude ja nende võimaliku vastastikuse hüvitamise küsimus. Kui kokkuleppes on nende kulude hüvitamine määratud, siis tuleb need hüvitada kokkulepitud korras. Kui kokkuleppes puudub nende kulude hüvitamine, siis seega puudusid kokkuleppe sõlmimise ajal abikaasadel kinnisvara kulude osas vastastikused nõuded. Sellisel juhul ei ole võimalik enne 2021.a kantud kulude hüvitamise juurde enam tulla. Soovitame pöörduda asjaolude selgitamiseks juristi poole.