Isiklik kasutusõigus

Saime abikaasaga kinkelepingu alusel maatüki omanikeks. Maatükil paikneb ka hoone, mida kinkija (naaberkinnistu omanik) soovis edasi kasutada. Kuna tegemist on sugulasega, lubasime kasutust jätkata. Ehitasime samale kinnistule uue maja, milles oleme nüüd mitu aastat elanud. Paraku läksid suhted naabriga kehvaks ja otsustasime oma kinnisvara ära müüa. Nüüd väidab kinkija, et oli suuline leping elu lõpuni meie maal paiknevat hoonet kasutada. Tegelikult oli ainult suuline kokkulepe, et lubame sugulasel edasi kasutada, kui seal elame. Kuidas tuleks nüüd toimida? Uutel omanikel ei saa ju olla kohustust lubada kasutuse jätkamist. Kas kinkijal on õigus kinkelepingust taganeda, väites, et tema kasutuse lõpetamisega oleme olnud jämedalt tänamatud? Seoses uue maja ehitusega oleme kinnistu väärtust võrreldes algsega kordades tõstnud.

Kinnisasja suhtes sõlmitavatele lepingutele on seadusandja ette näinud notariaalse vormi. Isikliku kasutusõiguse kokkulepe kantakse seejuures ka kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatusse kandmata kokkulepe, isegi kui see olemas oli, ei kehti uue omaniku suhtes. Kui tehing on vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühine, tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada. 

Kinkelepingust taganemise õiguse olemasolu on kohustatud tõendama see pool, kes lepingust taganeda soovib. Kui oli kokku lepitud, et naaber võib hoonet kasutada oma elupäevade lõpuni ja naaber selle kokkuleppe olemasolu ka tõendada suudab, võib see olla aluseks kinkelepingust taganemiseks.