Eraisikutevaheline laen

Tere. Minu küsimus puudutab eraisikute vahelist laenulepingut. Nimelt sõlmisin 26.01.2024 laenulepingu eraiskuga kus laenusumma oli 250€ ja intress 190€. Kahjuks ei lähe elus asjad nii nagu tahaks ja sooviks ja makse hilines täpselt kuu aega mille jooksul ma ka teavitasin laenajat,makse hilinemisest ja asjaoludest. 18.03 maksin tagasi summas 350€ ehk 250€ laenupõhi summast ja 100€ intressi ja ütlesin laenajale,et maksan ülejäänu järgmise nädala neljapäeval,summas 150€ lisaks. Nüüd nõuab antud laenaja minult 5% viivist laenu summast ,alates 18.02 ehk siis laenu algsest maksetähtpäevast alates. Kuna minu arust ei ole see hea laenamise tava järgmine ja maksan talle niigi laenu summa 250€ + 250€ intressi ja viivist. Mis on 100% laenusummast. Kas tal on õigus nõuda mult sellist ebaloomulikult kõrget viivist ja mind selle tõttu interneti üles postitada. Lugupidamisega. 

Eraisikutevahelisele laenule kehtivad lepinguvabaduse põhimõtted ning puuduvad intressile ja viivistele seatud ülempiirid. Seega kehtivad need intressid ja viivised, milles on lepinguga kokku lepitud. Siiski tuleb pooltel lisaks VÕS sätestatule jälgida, et tehing ei oleks vastuolus ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatuga. (TsÜS kohaselt võib liigkasuvõtjalik tehing olla tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega.)

Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:

  1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

  2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-186-13 selgitanud tehingu tühiseks tunnistamist heade kommetega vastuolu tõttu järgmiselt:

Laenuvõtja jaoks ei ole kohustuste väärtuse vahe oluline eelkõige juhul, kui tal oleks võimalik saada laenu ka soodsamatel tingimustel (st madalama intressiga), kuid ta kasutas suurema intressiga laenu põhjusel, et laenu kättesaadavus oli talle kiirem või mugavam ning laenuintressi suurusel ei olnud laenuotsuse tegemisel määravat tähtsust. See tähendab aga sisuliselt, et laenuvõtja tegi tehingu olukorras, kus ta ei olnud sunnitud tehingut tegema, vaid tal oli kasutada ka mõistlikke alternatiive, st laenuvõtja ei olnud tegelikult sundolukorras TsÜS § 86 lg 2 mõttes. Tehingu heade kommete vastasust tuleks eitada juhul, kui soorituste väärtuste vahe oli küll suur, kuid sundolukorda ei olnud, sest isik oleks sõlminud tehingu igal juhul, talle oli tehingu väärtus ükskõik. Tähtis ei ole, kas sundolukord võis tekkida (nt töö kaotamise tõttu) hiljem (laenu tagastamise ajal). (p 18)

 TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär, mida kohaldatakse tarbijakrediidilepingute ülempiirina