Müügilepingust taganemisel kauba tagastamise kohustus ja selle tõendamine kohtus
Ettevõte, kelle kohta esitasin Tarbijakaitseametisse kaebuse, hages mind ja nüüd ootab mind ees kohtu eelistung. Nad väidavad, justkui ma poleks tagastanud neid asju, mille osas raha tagasi tahan. See pole tõsi. Ühtlasi olen suures stressis, kuna mu ema suri paar päeva tagasi ning minu jaoks on see esimene sarnane kokkupuude kohtuga. Mida peaksin kindlasti meeles pidama, kui ma esindan iseennast ning vastas on professionaalne advokaat?
Küsimuse kohaselt võis tegemist olla müügilepinguga, mille alusel tarbija ostis müüjalt kaupa, seejärel ta taganes müügilepingust ja nõudis müüjalt osturaha tagasi. Müüja vaidlustas müügilepingust taganemise maakohtus põhjusel, et tarbija ei ole müüjale kaupa veel tagasi andnud. Küsija on selles vaidluses kostja, ta esindab oma huve kohtus ise ja ta soovib teada, mida ta peab kohtule kostjana teatavaks tegema. Küsimuse kohaselt on tegemist poolelioleva menetlusega, kahjuks Jurist Aitab küsimuste ja vastuste raames ei osutata konkreetses vaidluses õigusabi ega analüüsita tõendeid.
Üldistatuna saab kostja vastuväidete osas selgitada järgmist. Esmalt peab kostja teadma, millise müügilepingu ta müüjaga sõlmis, millised on võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt sellest lepingust taganemise tingimused. Kostja peab kohtule selgitama ja tõendama, et ta on täitnud lepingust taganemise tingimused.
Müügilepingust taganemise korral peab arvestama, et tarbija saab lepingust taganeda e-poest tehtud ostu korral ilma põhjust nimetamata 14. päeva jooksul kauba kättesaamisest arvates (VÕS § 56). Kui ost tehti kohapeal poes, siis saab müügilepingust taganeda eelkõige müüja poolt müügilepingu olulisel rikkumisel (VÕS § 223 lg 5). Mõlema taganemise aluse korral peavad lepingupooled vastastikku saadu tagastama, st et ostja peab tagastama saadud kauba ja müüja peab tagastama saadud raha.
Tarbija peab kostjana tõendama, et ta on müüjale kauba tagasi andnud või saatnud, kuna sellest sõltub tema raha tagasisaamise edukus. Seaduse kohaselt muutub lepingust taganemisel ostja raha tagasisaamise nõue sissenõutavaks alles siis, kui ostja on müüjale kauba tagasi andnud: e-poest ostu korral on see nõue VÕS § 562 lg 1 alusel ning VÕS § 561 lg 5 kohaselt e-poest ostu korral ei pea müüja saadud raha tagastama enne, kui tarbija on talle tagastanud lepingu esemeks olnud asja või esitanud tõendi, et ta on selle asja tagasi saatnud. Ka poes kohapeal ostetud kauba korral muutub VÕS § 223 lg 7 kohaselt lepingust taganemisel tarbija raha tagasisaamise nõue sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest. Enne raha tagastamise nõude sissenõutavaks muutumist ei saa müüjat kohustada raha tagastama.
Kohtule ei tohi esitada oletusi või vastuolulisi selgitusi. Tarbija peaks koostama kogu juhtumi kohta täpse kronoloogia. Kohtule esitatud vastuses tuleb selgitada müügilepingu sõlmimist ja lisada tõenditena ostudokumendid (tellimus, arve, maksetõend, lepingutingimused, tootekirjeldus jne). Teatavaks tuleb teha ja tõendada müügilepingust taganemise sisulisi eeldusi, sh et kas tegemist oli e-poest või poest ostetud kaubaga, kas taganemine toimus ilma põhjust nimetamata või müüja olulise rikkumise tõttu ja milles see puudus seisnes, millal taganemise avaldus esitati ja millisel viisil. Selgitada ja tõendada tuleb kauba müüjale tagastamist, st kas tagastamine toimus poes, kulleriga, postiga, pakiautomaadi kaudu või muul viisil või kellele asi üle anti või millisele aadressile saadeti. Kui taganemine toimus õiguslikul alusel ja kui müüjale kauba tagastamine on tõendatud, siis võib vaidlus laheneda kostja suhtes edukalt.