Raieõiguse müügilepingu rikkumine

Metsa raieõiguse lepingu rikkumine Kas on mõtet võtta ette kohtutee kui esinevad lepingu rikkumised mida rikkuja ei tunnista aga erapooletud hindajad on kinnitanud k.a.esimene kontrollija langetaja poolt suuliselt (noorendikust läbisõit ja osaline noorendiku lõikamine; harvendusraie aladel, mis olid lepingus nimetatud selliseks, mida ei puudutata; 1,5kuud üle lepingu tähtaja ladustatud materjali hoidmine maa-alal ilma eelneva kokkuleppeta; väikesed piiriületused eri kohtades; raiematerjali omastamine hoovialalt kui oli kokkulepitud vaid langetus ja ladustus teritooriumil; koristamata alad, mis takistas istutust neil aladel; +suuliste kokkulepete rikkumine seoses seemnepuudega). Leping näeb ette võimaliku maksimum trahvi 20% kui tegevus on olnud sihilik. Maksimum trahvimääraga ähvardati ka müüjat kui sooviti lepingust 2h peale allkirjastamist taganeda (konkureeriv pakkumine kattis kogu ala istutuskulud, lepingusse jäämine tekitas sellega olulise tuluosa kaotuse). Kuidas ja kas jätkata?

Jah, üldjuhul võib kohtutee olla põhjendatud, kui rikkumised on tõendatavad, kahju on rahaliselt kirjeldatav ja leppetrahvi tingimus on lepingus piisavalt selge. Teie kirjelduse järgi ei paista küsimus olevat ainult ühes väikeses rikkumises, vaid mitme rikkumise kogumis, mis võib tugevdada nõuet. Enne kohtusse minekut on mõistlik saata rikkujale kirjalik nõue koos tähtajaga, kirjeldada kõik rikkumised eraldi ning nõuda kas kahju hüvitamist, leppetrahvi või mõlemat vastavalt lepingu sõnastusele.

Võlaõigusseaduse järgi saab lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, leppetrahvi ning teatud juhtudel ka lepingust taganeda. Kui lepingus on leppetrahv kokku lepitud, võib seda nõuda sõltumata tegeliku kahju täpsest suurusest, kuid kahju hüvitamist saab lisaks nõuda üksnes ulatuses, mida leppetrahv ei kata.
Teie kirjeldatud rikkumised jagunevad sisuliselt mitmeks liigiks: metsakultuuri või noorendiku kahjustamine, lubamata raie või harvendus alal, mida ei tohtinud puudutada, tähtaja rikkumine, materjali võimalik omastamine, koristamata jätmine ning suuliste lisakokkulepete rikkumine. Iga sellise rikkumise puhul on kohtus oluline eraldi tõendada kolm asja: mis oli kokkulepe, kuidas seda rikuti ja milline rahaline või muu kahjulik tagajärg sellest tekkis.
Kohtus ei piisa tavaliselt ainult üldisest väitest, et „töö tehti halvasti”. Kõige tugevamad tõendid on kirjalik leping, selle lisad ja kaardid, üleandmisaktid, fotod kuupäevaga, droonifotod või ortofotod, sõltumatu metsandusliku hindaja kirjalik arvamus, mõõdistused piiriületuste kohta, veose- või laodokumendid, kirjavahetus ja võimalikud tunnistajad. Suuline jutt „esimene kontrollija kinnitas” on abiks, kuid kohtus on palju tugevam kirjalik eksperthinnang või tunnistaja ütlus.
Kui soovite tugineda leppetrahvile, on määrava tähtsusega lepingu täpne sõnastus. Kui leping ütleb, et kuni 20% trahv rakendub sihiliku tegevuse korral, tuleb vaadata, kas see on automaatne sanktsioon, ülemmäär või eeldab eraldi tõendamist, et rikkumine oli tahtlik. Kui tahtlust tõendada ei saa, võib siiski jääda alles kahju hüvitamise nõue. Samuti tuleb leppetrahvi nõudmisest teatada mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist.
Küsimus, kas 2 tundi pärast allkirjastamist oleks saanud lepingust taganeda ilma sanktsioonita, ei ole metsaraie lepingute puhul automaatne. Eesti õiguses ei ole sellise lepingu puhul üldist vaba taganemisõigust lihtsalt seetõttu, et ilmus parem pakkumine. Seega ainuüksi hilisem parem pakkumine ei tähenda, et teine pool ei võiks leppetrahvile tugineda, kui leping seda ette nägi. Samas tuleb ka siin hinnata lepingu täpset sõnastust ja seda, kas tööga oli juba alustatud ning kas nõutav trahv oleks konkreetsetel asjaoludel põhjendatud.