Välismaalane notariaalses tehingus

Tere, Olen abielus Austraallasega. Ta pole Eestis kunagi elanud, seega puudub tal Eesti isikukood. Ma soetasin Eestis kinnisvara ja kuna meil polnud abieluvaralepingut, siis mu abikaasa on ametlikult poole kinnisvara omanik. Ta on avaldanud soovi oma nime sellelt kinnisvaralt eemaldada (me ei lahuta). Kuna ta on Austraalia kodanik, siis mis dokumente oleks Eesti notaril vaja? Kas Austraalia jurist peab eelnevalt isikut tõendavaid dokumente tõestama? Kas Eesti notaril tehingut saab ka videosilla teel teha või peab selleks Eesti kohapeale tulema või Eesti suursaatkonda minema?

Välismaalase osalemine Eesti notariaalses tehingus juhindub peamiselt notariaadiseadusest, tõestamisseadusest, rahvusvahelise eraõiguse seadusest ning välismaalaste seadusest. Tuginedes esitatud õigusaktidele, on peamised asjaolud järgmised:

Välismaalased (isikud, kes ei ole Eesti kodanikud) võivad taotleda notari ametitoimingute tegemist ja ametiteenuste osutamist samas korras nagu Eesti kodanikud (NotS § 42; VMS § 3).

Notar on kohustatud osaleja isiku tuvastama viisil, mis välistab kahtluse ja segiajamise (TõS § 10 lg 1). Isik tuvastatakse isikut tõendava dokumendi või välisriigi reisidokumendi alusel (VMS § 25 lg 2).

Notariaalakt koostatakse eesti keeles, kuid taotleja soovil ja notari keeleoskuse korral võib selle koostada ka võõrkeeles (TõS § 5). Kui osaleja ei valda piisavalt eesti keelt, tuleb akt talle tõlkida, vastasel juhul on tõestamine tühine (TõS § 17 lg 1 ja 2). Tõlkida võib notar ise või kaasatud tõlk. Kui tõlk ei ole vandetõlk, hoiatab notar teda vastutuse eest (TõS § 17 lg 3).

Välisriigis väljaantud avalik dokument (nt volikiri, sünnitõend, abielutunnistus) peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga (TõS § 56 lg 1; VMS § 30 lg 2). Apostill ei ole vajalik, kui toimingu olemuse tõttu ei oma dokumendi sisu tähendust (TõS § 56 lg 1). 

Välisriigis väljaantud muukeelne dokument peab olema tõlgitud eesti või inglise keelde ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud (VMS § 30 lg 1).

Välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema seaduslik alus (nt viisa, elamisluba, viisavabadus). Välismaalane saab osaleda kaugtõestamises, kui notaril on võimalik tema isik usaldusväärselt tuvastada (nt kehtiva välisriigi reisidokumendi ja videosilla abil) ning välismaalasel on olemas võimalus anda kvalifitseeritud digitaalallkirja, mis on kaugtõestatud akti vormistamise kohustuslik eeldus. (TõS § 13 lg 7 ja 8).

Soovitan täieliku informatsiooni ja vajalike dokumentide loetelu saamiseks pöörduda notari poole, kes tehingut tõestama hakkab.