Üürilepingu erakorraline ülesütlemine
Päev peale üürilepingu sõlmimist avastasin, et korteris puudub mobiilse andmeside levi, mistõttu internet on olematu või kasutuskõlbmatult aeglane. Sellisest probleemist mind enne lepingu sõlmimist ei teavitatud. Teavitasin järgmisel päeval ka omanikku, sest tänapäeval on interneti levik elementaarne ja ainus lahendus oleks koduinterneti paketi sõlmimine, mis oleks aga peidetud lisakulu. Omanik väitis, et tema sellest midagi ei tea ja andis esmalt eelmise üürniku numbri, kes samuti kinnitas, et korteris on selline probleem, tõenäoliselt, sest kortermaja on kaetud plekiga ja ka tema lahendus oli koduinterneti paketi sõlmimine. Jõudsime lõpuks omanikuga kompromissile, et poole koduinterneti-lepingu kuutasu võrra on üür odavam ning ta teeb vabas vormis lepingu, kus kokkulepitud info ka kajastuks. Kuna ülokooliasjus on mul vaja internetiühendust igapäevaselt, sõlmisin internetilepingu peale seda vestlust, enne kui eelmanitud lepingu omanikuga oleks minuni jõudnud. Kaks nädalat peale seda vestlust otsustas omanik aga, et üürihind ei muutu ja kogu internetileping jääb minu maksta, tuginedes punktile: "Üürnik on teadlik, et korteris on olemas interneti/TV valmidus ja tal on võimalik sõlmida leping teenuse osutajaga". Mobiilse andmeside levi puudumine on puudus, millest teadlik olles poleks ma üürilepingule alla kirjutanud, kuid omanik keeldub probleemi mõistmast ja sellele vastu tulemast ning minu jaoks on igakuiselt ~40€ lisakulutus siiski suur raha. Mida teha edasi? Kas on paragrahve seadusandluses, mis pakuvad kaitset sellise olukorra puhul? Kas see puudus oleks aluseks tähtajalise lepingu enneaegse lõpetamise jaoks, kui olen leidnud ka vannitoas ulatusliku hallituse, mida ma korteri ülevaatamisel ei märganud? Hallitus on tekkinud lakke ja seintesse tõenäoliselt seoses aastaid tagasi toimunud veeavariiga ülemiselt korruselt, millega omanik tookord ei tegelenud ja nüüd keeldub tegelemast oma rahalistel kaalutlustel.
Võlaõigusseaduse § 277 kohaselt võib üürnik lepingust taganeda, kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral. Kuna mobiilse andmeside kohta lepingus märge puudub, internetivalmidus ja võimalus teenuseosutajaga leping sõlmida on aga ära toodud, ei pruugi mobiilse andmeside levi olla selline puudus, mis õigustaks lepingust taganemist. Välja arvatud juhul, kui lepingueelsetel läbirääkimistel jutuks oli, et mobiilne andmeside on Teile ülioluline.
Üürilepingu erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel ehk juhul kui esineb mõjuv põhjus. VÕS § 317, kohaselt võib kumbki lepingupool eluruumi üürilepingu üles öelda, kui eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele. Eeltoodust tuleneb, et üürilepingut saab üles öelda, kui põhjus on mõjuv ja ülesütlev pool suudab seda tõendada või kui hallitus on seda liiki, mis on ohuks inimese tervisele. Ka ohtu tuleb vajadusel tõendada üürnikul.