Kohtumenetluses osalemine
Seoses makseraskustega tekkis probleem tarbijakrediidi tasumisega, laenuandja andis laenu hetkel, kui laenuvõtja oli töötu. Harju Maakohus otsustas, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning jättis hagi osaliselt rahuldamata (kostjal vaja tagastada põhisumma ilma intresside ja viivisteta). Laenuandja kaebas otsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtusse. Argumendid jäid samaks, laenu andja ennast vastutustundetuses süüdi ei tunnista ning soovib täissummat. Milline oleks laenuvõtja (kostja) ostarbekas käitumine? Kas peaks ära ootama kohtu seisukoha (määruse) või on vajalik koheselt vastata apellandi kaebusele esitades kohtule vastuargumendid? Või peab ootama, kuni kohus apellatsiooni menetlusse võtab ja vastavasisulise dokumendi saadab? Ning kas on normaalne, et sama kohtuasja menetlemisel erinevate astmete kohtutes hageja taotleb, et kohtukulud jääksid alati kostja kanda? Kas seda on võimalik vaidlustada, eriti arvestades asjaolu, et esimese astme kohus tegi otsuse nö kompromissina, et osa nõudest ei rahuldatud, kuid kostja kanda jäid kohtukulud. Nüüd nõuab apellant kogu nõude tunnustamist ning jällegi soovib, et kõik kohtukulud jääksid kostja kanda. Kas kostja peab tasuma ka esimese astme kohtumenetluse kulud, mis otsusega määrati, kuigi kohtuotsus ei ole lõplik ning esitati apellatsioonikaebus asja edasiseks mentlemiseks?
Kohtule esitatakse dokumendid kohtu nõudmisel ja kohtu antud tähtajal. Kui ringkonnakohus ei ole veel kaebust menetelusse võtnud, on sellele vastamine ennatlik. Kohus võtab kaebuse menetlusse määrusega, mis toimetatakse kätte ka Teile ning milles on märgitud tähtaeg apellatsioonikaebusele vastamiseks.
Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks igas kohtuastmes, kusjuures kõrgema astme kohus või eelmise astme kohtu otsuse muutmise korral vastavalt muuta ka kindlaks määratud menetluskulude jaotust eelmise astme menetluses.