Leppetrahv

Tere, SKA Parking tegi Jaanuaris Motoneti kaupluse parklas parkimistrahvi. Kviitungil eksis sõigugi numbriga, st. üks täht on teatisel vale. Vaiet ei esitanud, kuna trahv oli ebakorrektselt vormistatud. Pool aastat hiljem jõudis maksmata trahvi meeldetuletus minu e-mailile. Tavapärane inkasso ja muu jutt. Parklas tehtud fotode järgi ilmselt tuvastati nüüd sõiduk ja hakati maksmata trahvi menetlema. Küsimus - kas juriidiliselt peaks valesti vormistatud andmetega nõudele reageerima? Kui sõiduki number on 111AAA aga trahvinõue koostatud sõidukile 111AAB? Tänud

Eramaal parkimise puhul ei ole tegemist parkimistrahviga vaid leppetrahviga. Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi saab nõuda juhul, kui poolte vahel on sõlmitud leppetrahvikokkulepe, st et parkimistingimustes (nt tahvlil parklas) peab olema viide sellele, et parkimise korraldaja võib lepingu rikkumise korral leppetrahvi määrata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-128488, p 27).Riigikohus on aga 21. jaanuari 2011 tsiviilasja nr 3-2-1-142-11 p-s 16 öelnud, et sõltumata aegumisest tuleneb VÕS § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt ka nt Riigikohtu 20. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, pd 12, 13; 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13; 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 10). Näiteks kaks ja pool aastat trahviotsuse tegemisest ei ole mõistlik aeg sellest teatamiseks. Sarnasele järeldusele on jõudnud Harju Maakohus 18. detsembri 2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-123153.Leppetrahvi nõude esitamise kohta on Riigikohus 06. mai 2019 tsiviilasjas nr 2-17-117146 p-s 12 öelnud, et kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Seega, kui parkimisteenuse osutaja saab tõendada (tavaliselt fotodega), et leppetrahvikviitung pandi sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis loetakse sõiduki omanik trahvist mõistliku aja jooksul teavitatuks. Küll aga võib seda seisukohta muuta, kui kojamehe vahele pandud leppetrahvikviitungil on märgitud muu kui parkiva sõiduki andmed.