Tööleping vs töövõtuleping

Korteriühistu koristaja on võetud tööle ettevõtulepinguga, mille ta on allkirjastanud. Töösuhe on kestnud ligi 4 aastat. Ta on saanud igaaastaselt tasustatud korralist puhkust. Korteriühistu juhtkond vahetus ja uus juhtkond ei ole enam nõus andma puhkust toetudes tööettevõtulepingule, millega ta ei ole kohustatud puhkust andma. Kas koristajal on õigus saada puhkust edasi põhjendades seda näiteks suulise kokkuleppega, mida on eelnevalt antud puhkusega kinnitatud kui seda anti ja välja maksti?

Kas töötajale tuleb anda tasustatud puhkust või mitte sõltub sellest kas sõlmitud leping vastab töölepingu tunnustele või on siiski töövõtuleping. 

Tööleping: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (TLS § 1 lg 1). Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööaeg on lepingus kokku lepitud. Töötajal on õigus puhkusele ja puhkusetasule.
Töövõtuleping: Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (VÕS § 635 lg 1).Töövõtja on vaba tööaja ja -koha valikul. Määratakse tähtaeg, mis ajaks peab töö olema tehtud. Põhipuhkust ega puhkusetasu ei ole Töövõtjale ette nähtud.

Erinevate töötamiseks sõlmitavate lepingute võrdlustabel, mille alusel saate hinnata, millise lepinguliigi tunnustele vstab sõlmitud leping, on leitav https://www.ti.ee/ennetus-ja-teave/infomaterjalid/tootamise-lepingute-vordlus-ja-toolepingu-naidis