Hüpoteegi seadmine

Plusplus capital ostis minu elukaaslase võlgnevuse võlakirja . Palkas kohtutäituri kes on arestinud kogu vara ja pangakonto . Elukaaslase ema suri 2 aastat tagasi ja sealt sai elukaaslane päranduseks väikese osa , mille kirjutas notaris isa nimele . Elukaaslase isa ja ema olid abielus ja nende ühine maja kuulus kohe isale . Tänaseks nõuab plusplus capital elukaaslase isalt võlgnevuse tasumist ähvardades majale panna hüpoteegi , kuid elukaaslasel ei ole majaga mingit pistmist olnud . Kohtutäitur sõlmis elukaaslasega maksegraafiku 250€ kuus ja võlgnevuse kogusumma 10000€. Plusplus capital aga nõuab 14000 ja pakkus maksegraafikuks 600€ kuus ja hüpoteek määratakse majale ikkagi . Mida sellises olukorras teha või kuhu pöörduda? Plusplus capital leiab , et neil on igati õigus nii käituda .

Kui asjaga tegeb kohtutäitur, peab olema nõue kohtus rahuldatud ja võlgnevus välja mõistetud. Sellisel juhul on kohtuotsuses kirjas, kui palju ja kuidas võlgnevus tasutakse ning kui kohus on otsustanud, et nõue tagatakse näiteks hüpoteegi seadmisega, ka see. Kuna kinnisasi ei ole kunagi võlgnikule kuulunud, ei ole kohtuliku hüpoteegi seadmine tõenäoline. Sellisel juhul saab hüpoteeki seada kokkuleppel ja vabatahtlikult. Võlgnikuks mitteolevalt isikult ei saa kindlasti võlgnevuse tasumist nõuda. Küll võib olla võimalik mõne tehingu, näiteks pärandvara ühisuse osa kinkelepingu tagasipööramine, kui sellega kahjustati sissenõudja huve. Selleks pöördub sissenõudja kohtusse ja tehing pööratakse tagasi kohtulahendiga.