Võlaandmete avaldamine
Minu küsimus oleks järgmine: Kas võlausaldajad tohivad siiani minu andmeid üleval hoida, kuigi sellest on möödas rohkem kui kümme aastat? Olen olnud suhtluses Julianus inkassoga kui ka XXX -iga, aga nemad väidavad, et võivad minu andmeid veel üleval hoida kuni 5 aastat. Olen lugenud nii kohtulahendeid kui ka infot siit ja sealt. Mulle tundub, et jätkuv andmete avaldamine on mulle ülemäära kahjustav. Info alljärgnev: taust.ee Sisestaja: Julianus inkasso täitemenetlus algatatud 09.09.2010 täitemenetlus lõpetatud (kohustuse aegumine) 18.06.2021 portaalis üleval kui lõpetatud maksehäire ja kõigile nähtav creditinfo.ee Sisestaja: XXX Täitemenetlus algatatud 14.10.2010 täitemenetlus lõpetatud (kohustuse aegumine) 08.06.2021 portaali poolt sisestatud 22.08.2014 portaali poolt lõpetatud 19.05.2021 portaalis üleval kui lõpetatud maksehäire ja kõigile nähtav Tänud ette!
Sõltumata IKS §-s 10 nimetatud tähtaegadest, kohustab säte täiendavalt hindama, ega andmete avaldamine maksehäireregistris ei kahjusta andmesubjekti õigusi või vabadusi ülemääraselt. Kuigi seda kohustust rõhutatakse eraldi IKS § 10 lg 2 punktis 3, on see põhimõte tuletatav ka IKÜM artiklitest 5 ja 6. Andmesubjekti huvide kahjustamise hindamisel võlaandmete avaldamise kontekstis tuleb asjaolusid sisustada märksa laiemalt kui vaid krediidivõimelisuse hindamise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise seisukohast. Tegemist ei ole mitte ainult majanduslike, vaid ka andmesubjekti eraelu puutumatuse seisukohalt kaalukate asjaoludega (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-16-17964 punkti 14). Praktikas kasutatakse võlasuhte rikkumisega seotud infot lisaks isiku krediidivõimelisuse hindamisele ka muudel sarnastel juhtudel ning võlaandmetele on ligipääs kõikidel isikutel, kes suudavad maksehäireregistrile enda õigustatud huvi põhjendada (nt potentsiaalsel tööandjal, üürileandjal või sisuliselt mistahes isikul lisaks laenuandjatele). Samas võib andmesubjekti põhiõiguste ülemäärane kahjustamine seisneda ka edastatavate andmete sisus. Näiteks ei või edastada andmeid, mis lepingu rikkumise seisukohast on ilmselt ebaolulised või asjassepuutumatud (pilt, subjektiivsed hinnangud). Seejuures kahjustab andmesubjekti ka ebaõigete andmete edastamine. Seega võlaandmete õigsuse kontrollimise kohustuse eiramine võib kaasa tuua ka andmesubjekti huvide ülemäärase kahjustamise, mille eest vastutavad nii võlausaldaja kui andmeandja kui ka maksehäireregister. Maksehäire avaldamise viis, kestus ja andmete sisu võivad olla riivet raskendavad asjaolud, mis muudavad kogu avaldamise inimest ülemääraselt kahjustavaks. Näiteks, kui ei tooda välja võlgnevusi erinevate võlausaldajate kaupa või kui ei eristata põhivõlga kõrvalnõuetest (siin on eelkõige silmas peetud erinevaid sissenõudmistasusid jms praktikas esinevaid lisasid). Inspektsiooni hinnangul tuleb maksehäire avaldada igal juhul nii, et selgelt on eristatud ja välja toodud iga põhivõlg koos intressidega ning sellest eraldi kõikvõimalikud kõrvalnõuded (viivis, sissenõudmiskulud, leppetrahvid jms). Lisaks eelnevale tuleb andmesubjekti ülemäärase kahjustamise hindamisel arvesse võtta võlga, võlgnikku ja võlausaldajat iseloomustavaid asjaolusid.
Kui leiate, et Teie õigusi kahjustatakse, soovitan esitada Andmekaitseinspektsioonile sekkumistaotlus.