Testamendiga määratud annaku täitmine
Tere! Palun õigusnõu pärimis- ja kaasomandiküsimuses. Olukord: minu isa suri, notariaalse testamendi järgi on ainupärija minu nõbu. Mulle on määratud annakud: 1/3 mõtteline osa kinnistust ja ½ pangakontodel olevatest summadest. Olen algatanud pärimismenetluse ja annakud vastu võtnud. Elan selles majas — elasin seal koos isaga 3,5 aastat ja pärast isa surma on see ka minu ametlikult registreeritud elukoht. Pärimistunnistust ei ole veel väljastatud. Küsimused: 1. Millised on minu õigused elukohana kasutatava eluruumi suhtes praegu, enne pärimistunnistuse väljastamist? 2. Kas pärija saab pärast omandi vormistamist asuda majja elama ilma minu nõusolekuta? Kuidas seda vältida? 3. Kuidas tagada annakunõude täitmine — kas eelmärge kinnistusraamatusse (KRS § 34¹ lg 7 p 5) on minu puhul asjakohane ja millal seda taotleda? 4. Millised on minu võimalused kaasomandi lõpetamiseks reaalosadeks jagamise teel (kinnistu on suur, kaks väravat ja juurdepääsu- tegemist on mu sünnikoduga ja sooviksin igal juhul selle olulisimat osa päästa)? 5. Kas mul on pärandajaga koos elanud perekonnaliikmena mingeid õigusi majapidamisesemete suhtes? 6. Kas mul on õigus riigi õigusabile?
Kui isa määrab testamendiga oma ainupärijaks tütre nõo, kuid jätab tütrele annakuna 1/3 kinnistust ja pool pangakontodel olevast rahast, siis nõbu on täies ulatuses vara pärija, tütar on annakusaaja, kellel on pärija suhtes võlaõiguslik vara üleandmise nõue. Pärimismenetluses väljastatakse pärijale pärimistunnistus, pärija kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Pärast omanikukannet võib pärija selle kinnisasja koheselt heausksele kolmandale isikule võõrandada. See võib kahjustada tütre kaasomanikuks saamise võimalust, talle võib lõpuks jääda pärija vastu vaid rahalise hüvitise nõue.
Annakusaajale väljastatakse annakusaaja tunnistus, milline tõendab konkreetse eseme või rahasumma nõudeõigust pärija vastu. Annakusaaja saab oma kinnisasja osas olevaid õigusi kaitsta annakusaaja tunnistuse alusel kinnistusraamatusse eelmärke kandmisega. Vastavalt PärS § 63 lg-le 2 võib annakusaaja nõuda oma nõude tagamiseks märke kandmist kinnistusraamatusse, milline tehakse AÕS § 63 lg 1 p 1 alusel eelmärkega. Kui annakusaaja esitab kinnistamisavalduse ja lisab sellele notarilt saadud annakusaaja tunnistuse, siis ei ole märke tegemiseks vaja KRS § 34¹ lg 7 p 5 kohaselt kinnistu omaniku (pärija) nõusolekut. Märke tegemiseks peab tütar esitama pärimisasja menetlevale notarile avalduse annakusaaja tunnistuse saamiseks ning tunnistuse väljastamisel paluma notaril esitada kinnistamisavaldus eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse.
Annakusaajal on õigus saada pärimisasja menetlevalt notarilt selgitusi, sh tuleks notarilt üle küsida vallasvara – sh majapidamisesemete jaotuse kohta. Vastuseks kinnisasjal asuva elamu eluruumina kasutamise küsimuste osas on hea arvestada: 1) tütar kasutas elamus asuvat eluruumi isa nõusolekul ning eeldatavalt vara tasuta kasutamisena, see kasutusõigus läks pärandi avanemisel üle pärijale. See annab võimaluse kasutada eluruumi edasi kuni tema poolt 1/3 ulatuses kinnisasja omandi vastuvõtmiseni. Eluruumi kasutamise aluseks ei ole kinnistu aadressi ametliku elukohana registreerimine; 2) pärija saab samuti asuda elamus asuvat eluruumi kasutama, kuna temal tekib pärimisel omand kogu kinnisasjale. Küsimuse kohaselt on elamul mitu juurdepääsu, seega saaksid pärija ja annakusaaja omavahel eluruumi kasutamises kokku leppida.
Kui pärimismenetlus lõpeb ja tütar kantakse ametlikult 1/3 osas kinnisasja kaasomanikuna kinnistusraamatusse, tekib olukord, kus kinnistul on kaks omanikku. Kaasomanikel võib kerkida kaks probleemi: kui mõlemad soovivad kaasomandi säilimist ja soovivad elamut kasutada eluruumina, siis nad peavad omavahel ruumide kasutuses ja kulude kandmises kokku leppima, vajadusel tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud kasutuskorra kokkulepe; kui kaasomanikud ei soovi kaasomandit säilitada, siis tuleb neil alustada kaasomandi lõpetamise läbirääkimised. Praktikas tähendab see tavaliselt seda, et üks kaasomanikest teeb teisele ettepaneku, millega ta soovib teise osa välja osta. Kui tütar soovib saada kinnistu ainuomanikuks ja kui pärija ei soovi kokkuleppel oma osa tütrele müüa, siis peab tütar pöörduma hagiavaldusega kohtu poole paludes kohtul kaasomand lõpetada.
Soovitame täpsemate selgituste saamiseks pöörduda juristi poole. Vajadusel saate taotleda riigi õigusabi, millist osutab riigi määratud advokaat, kui inimene ei saa oma majandusliku olukorra tõttu õigusteenuse eest tasuda ilma toimetulekut kahjustamata. Abi võib olla tasuta, osalise või täieliku hilisema hüvitamiskohustusega. Riigi õigusabi saab taotleda ka kohtueelses või -välises menetluses, esitades taotluse elu- või asukohajärgsele maakohtule, taotlusele tuleb lisada majandusliku seisundi teatis ning võimalusel seda kinnitavad andmed või dokumendid. Juurde saate lugeda järgmistelt linkidelt: https://www.juristaitab.ee/et/riigi-toetatud-esmane-oigusnou - riigi toetatud esmase õigusnõu info; https://www.juristaitab.ee/et/teised-oigusnoustajad - teised õigusnõustajad; https://epikoda.ee/ — õigusabi erivajadustega inimestele.