Liiklusõnnetus, jalgratturi ja autojuhi vastutus sõidukile tekitatud kahju eest
Palun abi järgmise liiklusõnnetuse kahjunõudele vastamisel ja lahenduse leidmisel. 16-aastane jalgrattur sõitis jalgrattaga mööda Tartu Kastani tänava kõnniteed. Talle sõitis ette hoovi sissesõiduteelt väljuv sõiduauto. Kokkupõrke tagajärjel kukkus jalgrattur auto kapotile ja seejärel maha. Auto kapotile tekkisid mõlgid. Autojuhi esitatud autoremonditöökoja kalkulatsioonide kohaselt on kahjustuste kõrvaldamise hinnanguline maksumus 1500 eurot. Autojuht on esitanud jalgratturile nõude selle summa hüvitamiseks täies ulatuses. Sõiduauto tuli hoovist välja üle kõnnitee ning oli kokkupõrke hetkel endiselt kõnniteel. Jalgrattur sõitis mööda kõnniteed otse piki Kastani tänavat ning sõiduauto tuli talle külje pealt liikumistrajektoorile ette. Jalgrattur ei jõudnud kokkupõrget vältida. Kõnealusel hoovist väljasõiduteel oli sõiduautole paigaldatud liiklusmärk „Anna teed“. Jalgrattur sõitis kõnniteel keskmise kiirusega. Jalgratturi hinnangul oli tema sõidukiirus mõnevõrra suurem jalakäija liikumiskiirusest. Õnnetuspaigas on mõlemas suunas hea nähtavus, kuna Kastani tänav on selles lõigus sirge. Jalgrattur sõitis piki tänavat ega olnud vahetult enne õnnetuskohta tänavale pööranud. Jalgrattur ei märganud vahetult pärast õnnetust kehavigastusi. Hiljem selgus, et tema õlg sai kokkupõrkes muljuda ning valutas mõnda aega. Õnnetuspaigas helistas autojuht politseisse. Politsei sündmuskohale ei tulnud ning soovitas esitada juhtumi asjaolud kindlustusele. Kindlustus vastas, et antud juhtumi puhul liikluskindlustus kahju ei hüvita. Mõlemad osapooled on esitanud oma selgitused liikluskindlustuse fondi lehele. Autojuht nõuab jalgratturilt sõiduki kahjustuste eest 1500 euro hüvitamist täies ulatuses. Küsimused: 1)Kuidas tuleks hinnata poolte vastutust selle liiklusõnnetuse toimumise eest? (juhi kohustus anda teed õueala juurdesõiduteelt välja sõites; rattur sõitis kõnniteel; autojuhi kõrgem vastutus kuna on suurema ohu allikas; vms) 2)Kas sellises olukorras võib vastutus jaguneda autojuhi ja jalgratturi vahel? Kui jah, siis millistest põhimõtetest lähtudes vastutuse osakaalu hinnata? 3)Millised oleksid järgmised sammud - kuidas rattur saab vastata autojuhile nõude osas?
Tere! Esitatud olustikukirjelduse pinnalt julgen hinnata, et tekkinud kahju eest on suuremas osas vastutav siiski autojuht. Seda eeskätt seetõttu, et autojuht rikkus LS § 17 lg-st 3 tulenevat kohustust (Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti). Ilmselt just selle nõude rikkumise tõttu jättis ka kindlustus autojuhile hüvitise maksmata - tema enda rikkumise tõttu. Saan aru, et juht oli ka jõudnud juba "Anna teed" märgi kehtivusalasse (st see paiknes väljasõidutee ja kõnnitee ristumiskohas, mitte väljasõidutee ja sõidutee ristumiskohas)? Kui nii, siis ka "Anna teed" märgi eiramine üksnes kinnitab LS § 17 lg 3 kohast rikkumist.
Samas oleks väär väita, et jalgratturil kahju tekkimises oma osa kanda ei ole. Jalgrattur rikkus LS § 32-st tulenevat kohustust ja seda tuleb tekkinud kahju hüvitamise küsimuse lahendamisel arvestada. Nimelt näeb võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 1 ette järgmise põhimõtte: kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust endast tulenevatel asjaoludel või tema vastutusalasse kuuluva ohu tõttu, vähendatakse hüvitist vastavalt sellele, kuivõrd need asjaolud kahju tekkimist soodustasid.
Ma ei saa paraku asuda kohtuniku rolli ega öelda täpsemaid asjaolusid teadmata, milline oleks käesolevalt õiglane vastutuse jagamise proportsioon, kuid kirjeldatud asjaolude pinnalt on selge, et rikkumine sai eeskätt võimalikuks just autojuhi kohustuse rikkumise tõttu. Eeldades, et küsijaks on jalgrattur/jalgratturi huvides tegutsev isik, siis soovitan enne mistahes summades kokkuleppimist või aktsepteerimist välja küsida ka remondikalkulatsiooni, et veenduda 1500 euro suuruse parandamiskulu tõelevastavuses.
Praktilise soovitusena annan nõu säilitada kogu tõenduslik materjal ning hetkel keelduda nõude tasumisest. Hea tahte märgina soovitan pakkuda kompromissina välja nt 10% suuruse kahjuhüvitise ning põhjendada kooskõlas ülal olevate selgitustega oma ettepanekut. Juhul, kui vastaspool keeldub ega mõistlikku vastuettepanekut ei esita, ei olegi suurt midagi teha. Siis on nö pall vastaspoole väravas ja on juba tema otsustada, kas ta pöördub kahjusumma väljanõudmiseks kohtusse või mitte.