Mis on gaasivarustuse võrguleping

Kas maagaasiseaduse (MGS) tähenduses saab võrgulepinguks kvalifitseeruda leping, mille võrguettevõtja on sõlminud MTÜ-ga, kes ei ole MGS § 3 mõistes turuosaline? MGS § 23¹ lg 1 kohaselt sõlmib võrguettevõtja võrgulepingu turuosalisega. Kui MTÜ ise maagaasi ei tarbi, ei müü ega oma tarbijapaigaldist, vaid üksnes vahendab võrguettevõtja poolt üksikutele gaasitarbijatele osutatava võrguteenuse arveldamist, siis kas sellise MTÜ ja võrguettevõtja vahel sõlmitud lepingut saab õiguslikult pidada MGS-i mõttes võrgulepinguks? Kui mitte, siis milline on sellise lepingu õiguslik kvalifikatsioon ning kas tegelike gaasitarbijate ja võrguettevõtja vahel tuleb sõlmida eraldi võrgulepingud?

Teie küsimusest järeldan, et MTÜ ja võrguettevõtja vaheline leping ei ole üldjuhul MGS § 23¹ lg 1 mõttes võrguleping, sest MTÜ ei ole ei gaasiettevõtja ega gaasi tarbiv tarbija ehk turuosaline. Ainuüksi üksiktarbijate arvelduse vahendamine ei muuda MTÜ-d võrguteenuse kasutajaks.
Kui võrguteenust osutatakse tegelikult üksikutele gaasitarbijatele, tuleb võrgulepinguline suhe luua võrguettevõtja ja nende tarbijate vahel. MTÜ võib seejuures tegutseda arvelduse korraldaja või tarbijate esindajana, kuid mitte iseseisva võrgulepingu poolena oma nimel. MTÜ eriliigiks on korteriühistu, kelle tegevuse eesmärgiks on muuhulgas ka korteriomanikele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine.
Kui MTÜ-l ei ole oma tarbijapaigaldist, ta ei tarbi ega müü gaasi ning ta üksnes kogub üksiktarbijatelt makseid või edastab arvestusandmeid, ei ole tema enda suhtes võrguteenuse osutamise eset. Sellist lepingut ei saa pelgalt selle nimetuse tõttu käsitada MGS-i võrgulepinguna.
Selline kokkulepe on sisult tõenäoliselt arvelduse korraldamise, nõuete haldamise või esindamise kokkulepe. Selle täpne õiguslik kvalifikatsioon sõltub lepingutingimustest: kas MTÜ tegutseb võrguettevõtja ülesandel, tarbijate volitusel, sealhulgas MTÜ ja tarbijate vaheliste lepingute alusel, või üksnes tehnilise maksevahendajana. Lepingu tegelik sisu ja poolte eesmärk on määravad ka siis, kui lepingut nimetatakse võrgulepinguks.
Kui MTÜ sõlmib lepingud tarbijate nimel ja nende volituse  või lepingute alusel, võib võrgulepinguline suhe tekkida siiski võrguettevõtja ja iga esindatud tarbija vahel. Sel juhul ei ole MTÜ ise lepingu sisuline võrguteenuse kasutaja, vaid esindaja.
Riigikohus on selgitanud, et gaasivõrguteenuse raamistikus on keskne võrguettevõtja kohustus tagada tarbijate ligipääs võrgule ja gaasivarustusele. See toetab käsitust, et pelk kolmas isik, kes vahendab arveldamist, ei asenda tegelikku tarbijat võrguteenuse suhtes.
Kui MTÜ-l ei ole oma tarbijapaigaldist, ta ei tarbi ega müü gaasi ning ta üksnes kogub üksiktarbijatelt makseid või edastab arvestusandmeid, ei ole tema enda suhtes võrguteenuse osutamise eset. Sellist lepingut ei saa pelgalt selle nimetuse tõttu käsitada MGS-i võrgulepinguna.