Tervishoiuteenuse kvaliteedist
Tere Soovin nõu oma patsiendiõiguste kohta. Mulle tehti 02.03.2026 Erahaiglas rinnaoperatsioon, rindade tõstmine koos implantaatide paigaldamisega. Operatsiooni eest tasusin ligikaudu 6000 eurot. Nüüd, umbes 5–6 kuud pärast operatsiooni, on üks rind kõrgemas asendis/hoiab teistsuguselt. Käisin Erahaiglas mitmes järelkontrollis ja viimases saadeti mind ultrahelisse mille eest pidin tasuma 120€, isegi ultraheli teinud arst ei saanud lõpuni aru miks mind uuesti saadeti. Kokkuvõttes mulle öeldi, et põhjuseks on minu keha eripära – üks rinnalihas olevat teisest suurem/tugevam. Mind opereerinud kirurgi hinnangul tuleks nüüd mõlemad rinnad uuesti avada ja paigutada implantaadid lihase peale, kuna praegu on need lihase all/sees. Selle korrigeeriva operatsiooni eest soovib haigla minult veel umbes 1500 eurot. Soovin teada, kas sellises olukorras on mul patsiendina õigus nõuda, et korrigeerimise kulu kannaks raviasutus või selle patsiendikindlustus, või on raviasutusel õigus nõuda minult täiendavat tasu.
Küsimuse kohaselt sõlmisid erahaigla ja patsient tervishoiuteenuse osutamise lepingu, mida reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 jj. Selline leping ei taga oma olemuselt konkreetset esteetilist tulemust, vaid leping kohustab erahaiglat tegutsema nõuetekohase hoolsusega. Esteetilise kirurgiaga seotud lepingu puhul on oluline patsiendi eelnev teavitamine ja realistlike ootuste kujundamine, kuna patsiendi otsus põhineb suuresti oodataval tulemusel.
Küsimuses ei ole asjaolusid piisavalt avaldatud, kuid teatavakstehtu alusel saab selgitada järgmist: pooled sõlmisid lepingu, millega võtsid endale täitmiseks kohustused. Patsient saab esitada erahaiglale nõudeid siis, kui erahaigla rikkus lepingust tulenevaid kohustusi põhjustades rikkumisega patsiendile kahju.
Poolte sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleb tuvastada erahaigla kohustused. Üldjuhul kohustab leping haiglat täitma vajalikus ulatuses diagnostika- ja läbivaatuskohustust. Kui kirgurg teavitab patsienti pärast operatsiooni tema keha eripärast tulenevast lihaste asümmeetriast, siis küsimus on, et kas see asümmeetria oleks olnud tuvastatav juba operatsioonieelse läbivaatuse ja uuringute käigus. Kui lihaste asümmeetria oli läbivaatusega tuvastatav, pidanuks kirurg seda enne operatsiooni märkama ja planeerima operatsioonitehnika (nt implantaadi paigaldamise lihase peale) kohe õigesti. Kui kirgurg hooletuse tõttu ei tuvastanud lihaste asümmeetriat, võib tegemist olla raviveaga.
Erahaiglal lasus teavitamiskohustus (VÕS § 766), mille käigus tuli patsienti teavitada operatsiooniga kaasnevatest riskidest ja võimalikest tagajärgedest, patsiendi anatoomilistest eripäradest või võimalikest lihaste asümmeetriatest, mis võivad lõpptulemust mõjutada, samuti implantaadi asukoha valikust (kas lihase alla või sisse või peale, ja mis on nende variantide riskid).
Ultraheli uuringu osas oli erahaigla kohustatud selgitama operatsiooni järgselt uuringu vajalikkust. Kui selgub, et diagnoosiks oleks olnud vaja teha ultraheli uuring juba enne operatsiooni, siis on vaja vastust küsimusele, miks seda uuringut ei tehtud enne operatsiooni, et anatoomilisi riske maandada. Kui erahaigla rikkus hoolsus- ja või teavitamiskohustust, ei pruugi olla uuringu tasu ja uue operatsiooni tasu nõudmine patsiendilt põhjendatud.
Kuigi kordusoperatsiooni vajadus viitab reeglina haiglapoolsele lepingu rikkumisele, peab patsient asjaolud ise välja selgitama. Esmalt tuleb pöörduda erahaigla poole ja küsida endale kõik haigusloo dokumendid ja uuringute vastused. Kui neist selgub operatsioonieelne ebapiisav läbivaatus või teavitus jne, siis tuleb esitada erahaiglale kirjalik pretensioon, milles nõuda tasuta kordusoperatsiooni tegemist ning nõuda uuringu eest raha tagastamist. Erahaigla keeldumisel saab pöörduda kahjunõudega erahaigla kohustusliku patsiendikindlustuse andja poole. Tervishoiuteenuse kvaliteedist saab juurde lugeda: https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/ravi-ja-tervise-taastamine/tervishoiuteenuste-kvaliteet