Tsiviilkohtumenetluses lepinguvaidluses kostja asendamine või kaasamine
Mul on käimas esimese astme tsiviilasi ettemaksu tagastamise nõudes. Andsin tööde tegemiseks 5000 eurot ettemaksu füüsilisele isikule, kes allkirjastas ettemaksu kättesaamise dokumendi. Kokkulepitud tööd jäid tegemata ja ettemaks on suuremas osas tagastamata. Esitasin hagi selle füüsilise isiku vastu. Alles pärast hagi esitamist väidab ta, et ei olnud ise minu lepingupartner, vaid tegutses ühe osaühingu nimel. Enne hagi esitamist ei olnud mulle öeldud, et ta tegutseb osaühingu nimel, ning ka ettemaksu kättesaamise dokumendis ei ole osaühingut nimetatud. Kontrollisin äriregistrist, et see füüsiline isik on asjaomase osaühingu registrijärgne õiguslik esindaja. Soovin jääda seisukohale, et minu lepingupartner oli füüsiline isik. Samas soovin vältida olukorda, kus kohus leiab menetluse lõpus, et tegelik lepingupartner oli hoopis osaühing, ning peaksin siis alustama uut kohtuvaidlust sama ettemaksu tagastamiseks. Kas saan praeguses esimese astme menetluses taotleda osaühingu kaasamist teise kostjana alternatiivselt, ilma et loobuksin oma põhinõudest füüsilise isiku vastu? Kas see oleks minu olukorras mõistlik ning millised võivad olla selle tagajärjed menetluse kestusele, riigilõivule ja kohtukuludele?
Küsimus puudutab maakohtus toimuvat tsiviilmenetlust, milles küsija on hageja. Hageja soovib pooleli olevas menetluses abi. Kahjuks Jurist Aitab küsimuste ja vastuste raames ei osutata konkreetses vaidluses õigusabi ega analüüsita tõendeid. Soovitame Teil pöörduda juristi poole.
Üldistatuna on hageja küsimused seotud olukorraga, kus hagiavalduses nimetatud kostja vastuväitel esitas hageja hagi ebaõige isiku vastu. Sellisel juhul peab hageja kaaluma, kas ta soovib kostjat asendada või ta soovib menetlusse kaasata lisaks teise kostja (TsMS § 208). Mõlemal juhul peab hageja esitama kohtule asendatud või kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega ning seejärel alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.
Küsimuse kohaselt ei ole veel selge, kellega tegelikult hageja töövõtulepingu sõlmis. Kui hagejaga sõlmis lepingu inimene enda nime all, võis hageja eeldada, et lepingupartner on see inimene ise. Menetluses kostja väidab, et hageja sõlmis lepingu osaühinguga ja senine kostja tegutses üksnes selle seadusliku esindajana. Sellisel juhul lasub kostjal kohustus tõendada, et ta esindas lepingu sõlmimisel osaühingut ja et ta tegi hagejale õige lepingpoole andmed sõlmimise ajal teatavaks. Kuni asjaolud ei ole selged, on võiks kaaluda teise kostjana osaühingu menetlusse kaasamist. Õige kostja tuvastamine tuleks jätta kohtu otsustada.
Hageja peab arvestama ka kohtumenetlusega kaasnevate menetluskulude hüvitamisega. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Juhul, kui kohus tuvastab, et hagejaga sõlmis lepingu osaühing, siis võib jääda hagi esialgse kostja suhtes rahuldamata ning see kostja võib nõuda hagejalt oma menetluskulude hüvitamist. Hagejal on seetõttu otstarbekohane paluda kohtul jätta esialgse kostja menetluskulud tema enda kanda, kuna tema suhtes tingis menetluse algatamise tema enda käitumine töövõtulepingu sõlmimise ajal, kui ta jättis hagejale tegeliku lepingu sõlmija andmed teatavaks tegemata. Menetluskulude kostja enda kanda jätmise taotlus on kohtu kaalutlusotsus ja selle rahuldamine ei ole ette kindel.