Tarbitud vee eest tasumine

Tere Soovin õiguslikku hinnangut seoses vee arveldamisega. Mulle esitati 2026. aastal arve 589,37 €, mille aluseks oli 310 m³ veetarbimine. Teenusepakkuja väitel tekkis see tarbimine ajavahemikul 2019–2026, kuna veearvesti näite ei esitatud. Ma ei vaidlusta tegelikult tarbitud vee eest tasumise kohustust. Küsimus on selles, kas arvestus toimus õiguspäraselt. Lepingus punkt 4 on sätestatud, et näidu mitteteatamisel võetakse tarbimise aluseks viimase kuue kuu maksimum. Teenusepakkuja veebilehel on märgitud, et arved põhinevad näidul või keskmise tarbimise prognoosil, kui näitu ei teatata. Minu puhul neid võimalusi ei rakendatud. Aastatel 2019–2026 esitati ainult abonementtasu arveid ning kogu veetarbimine arveldati alles pärast 2026. aasta juunis esitatud näitu. Teenusepakkuja väidab, et prognoostarbimisi ei rakendata ning et mind prooviti telefoni teel kätte saada. Lepingus olev telefoninumber on minu teada endiselt kasutusel, kuid täpsemat infot kõnede kohta ei ole antud. Samuti ei saadetud pika perioodi jooksul kirjalikku teadet. Teenusepakkuja märkis, et algnäit 125 m³ pärines arhiiviandmetest, kuid selle fikseerimise aega ja allikat ei ole võimalik tuvastada. Soovin teada: 1. Kas teenusepakkujal oli õigus jätta aastate jooksul lepingus sätestatud arvestuskord rakendamata? 2. Kas mitme aasta tarbimise korraga arveldamine on sellises olukorras õiguspärane? 3. Kas teenusepakkuja tegevus vastab lepingule ja Eesti õigusele? 4. Millised võimalused on tarbijal sellise vaidluse lahendamiseks?

Teie küsimustele vastamiseks on vaja teada, millise kohaliku omavalitsuse veeteenuse ja kasutamise eeskiri teie lepingule kohaldub. Üldreeglina peab teenusepakkuja arveldama lepingus kokkulepitud korras ning mitu aastat hiljem esitatud nõude puhul võib oluline olla ka nõude aegumine.