Isaduse tuvastamisest ja elatisest
Tere, Mul on selline küsimus, et ma olen 17 aastane ja saan 13 august 18-aastaseks ja kas mul oleks praegu ka võimalik esitada hagi isa vastu isaduse tõestamiseks, et saada alimente õpingute ajaks. Isa elas Suur Britannias, aga praegune elukoht on meile teadmata.
Küsija võib isaduse tuvastamise hagi esitada ka alaealisena, sest perekonnaseadus (PKS § 95) annab hagiõiguse emale ja mehele ning lisaks ka lapsele ilma lapse täisealisuse nõudeta. Menetlust teostab alaealise puhul üldjuhul seaduslik esindaja (vanemad), kuid vähemalt 15-aastane alaealine võib menetluses osaleda koos seadusliku esindajaga (antud juhul emaga). PKS § 94 sätestab tingimused, millal kohus saab isaduse tuvastada, ning tõendamisreegli, mille alusel kohus hindab, kas asjaolud võimaldavad eeldada põlvnemist.
Kuna laps ja eeldatav isa elavad erinevates riikides, siis on oluline teada, et millises riigis peaks kohtumenetlus toimuma ja millise riigi seadusi tuleks kohaldada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 62 kohaselt kohaldatakse põlvnemise tuvastamisel lapse hariliku viibimiskoha riigi õigust, mistõttu kohaldub Eesti õigus. Sama säte määrab kohtualluvuse nähes ette, põlvnemisasja on pädev läbi vaatama lapse hariliku viibimiskoha riigi kohus, seega tuleb hagi esitada Eesti maakohtusse lapse elukoha järgi. Isa välismaal elamine või tema täpse aadressi puudumine ei takista menetluse algatamist, sest kohus saab kasutada avalikku kättetoimetamist ja muid menetluslikke abinõusid.
Menetlus võib küsijale olla keeruline, mistõttu on mõistlik, et ta algatab ja osaleb menetluses koos esindajaga. Kui küsijal ei ole menetluse ja esindaja kulude kandmiseks piisavalt raha, võib ta taotleda riigi õigusabi, mille korral riik määrab talle advokaadi ja kannab kulud riigi õigusabi seaduse alusel. Riigi õigusabist saab täpsemalt lugeda: https://www.justdigi.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi
Elatise nõude aluseks on PKS § d 96 ja 97, mille järgi on isa kohustatud andma ülalpidamist (maksma elatist) oma alaealisele lapsele. Kohus mõistab elatise välja, kui laps vajab ülalpidamist ja isadus on tuvastatud, hinnates lapse tegelikke vajadusi ning vanema majanduslikke võimalusi. Kui laps on või saab menetluse ajal täisealiseks, lõpeb üldine alaealise elatise õigus. Täisealine laps saab elatist nõuda juhul, kui ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni või kui elatise vajadus tuleneb tema tervislikust seisundist. Kui täisealisel lapsel puuduvad elatise nõudmiseks alused, siis ei saa ta pärast isaduse tuvastamist elatist nõuda, kuid ta võib esitada tagasiulatuva elatisenõude PKS § 108 alusel, mis lubab nõuda ülalpidamist ja ülalpidamise maksmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 61 kohaselt kohaldatakse ülalpidamiskohustustele 2007. aasta Haagi protokolli. Selle järgi kohaldatakse ka elatise nõuetele lapse hariliku viibimiskoha riigi õigust, seega Eesti õigust.