Maksekäsundi tagasivõtmine
Tere. Soovin küsida, kas panga tegevus allpool kirjeldatud olukorras oli õiguspärane ja korrektne, arvestades asjaolu, et mõned nädalad varem saatis sama pank teavituse, milles märkis, et jätab endale õiguse blokeerida eraisikute kahtlaseid ülekandeid. Olukord juhtus inimesega, kes ei valda ei eesti ega vene keelt, mis sisuliselt viis selle ebameeldiva juhtumini. Internetis ostu sooritades sattus ta petturite otsa. Skeem ise ei olnud uus, kuid nad esitasid dokumente, sertifikaate ja mingeid väidetavaid maksuameti pabereid ning inimene uskus neid. Kui talt paluti raha uuesti üle kanda, põhjendusega et eelmine ülekanne ei olevat läbi läinud, sai ta aru, et midagi on valesti. Ta vaatas internetipanka ja nägi, et raha oli reserveeritud. Kogusumma oli umbes 1500 €. Ta kirjutas kohe pangale ja politseile (see toimus nädalavahetusel). See tähendab, et ta teavitas panka, et raha oli temalt välja petetud, lisas juurde ekraanipildid kirjavahetusest ja talle saadetud dokumentidest ning palus pangal mitte kanda raha edasi petturitele. Järgmisel tööpäeval vastas pank tema taotlusele eitavalt, põhjendades seda sellega, et ta oli ülekande ise teinud. Seega tekib küsimus, kas pangal oli õigus nii toimida, kui samal ajal oli pank ise saatnud kirja, milles väitis, et võib blokeerida kahtlaseid ülekandeid. Tegelikkuses teeb iga ülekande eraisiku kontolt konto omanik ise. Ühel juhul väidab pank, et aitab ja kaitseb klienti, kuid reaalselt juhtunud olukorras, teades et tegemist on petturitega, lihtsalt tõrjub vastutuse ja ütleb sisuliselt: „See on teie probleem.”
Küsimuse kohaselt pangakonto omanik koostas ja kirjutas internetipangas alla maksekorraldusele, millega palus pangal kanda saajale üle ca 1500 eurot. Konto omanik märkas eksitust ja saatis (ilmselt samal päeval) pangale taotluse blokeerida ülekanne, kuid pank seda korraldust ei täitnud.
Täpsem vastus eeldab ka täpsemaid asjaolusid, milliseid teada ei ole. Kuid üldjuhul võiks õiguslik olukord olla järgmine: tegemist on lepingust tuleneva vaidlusega, konto omanik oli sõlminud pangateenuse (makseteenus, VÕS - võlaõigusseadus § 709 jj) lepingu, mille lahutamatuks osaks on selle panga üldtingimused. Teenuse üheks sisuks on konto omaniku õigus käsutada kontol olevaid rahalisi vahendeid ja koostada pangale siduvaid raha ülekandmise maksekorraldusi (maksekäsund, VÕS 703 jj). Lepingu- ja üldtingimused reguleerivad muuhulgas järgmisi antud juhtumiga seotud küsimusi: 1) millisel viisil ja vormis tuleb pangale teateid ja taotlusi esitada, et pank saaks veenduda õige isiku poolt taotluse esitamises; 2) kuidas toimub blokeerimine (maksekäsundi tagasivõtmine), millisel ajal on see veel tehtav ja kas konto omaniku taotlus on pangale kohustuslik. Konto omanik leiab vastused neile küsimustele oma lepingust.
VÕS § 707 kohaselt on konto omanikul õigus maksekäsundit tagasi võtta (blokeerida) kuni panga poolt maksekäsundi aktseptimise või maksekäsundist tulenevat kohustuse täitmiseni. Teada ei ole, kas konto omanik koostas pangale tavamakse või välkmakse maksekorralduse. Praktikas pakuvad enamus panku välkmakse võimalust. Kui konto omanik valis maksekorraldusel välkmakse, siis võis pank täita maksekäsundi koheselt - st ta kandis raha oma süsteemist välja ja edastas selle. Isegi juhul, kui konto omanik nägi nädalavahetusel tehtud maksekorralduse osas veel märget „reserveeritud“, oli maksekäsund juba täidetud. Kuna ülekantav rahasumma ei olnud enam panga kontrolli alla, siis ei saanud pank enam rahuldada konto omaniku ülekande blokeerimise taotlust. Välkmakse korral jääb ülekande tagajärgede eest vastutajaks konto omanik ise.
Kui konto omanik valis maksekorraldusel tavamakse ja kui seda ei olnud esmaspäeva hommikuks veel panga poolt aktseptitud ega täidetud, siis pidi pank arvestama VÕS § 707 alusel konto omaniku poolt nädalavahetusel edastatud blokeerimise taotlusega. Sellisel juhul rikkus pank lepingutingimust ning konto omanik võib esitada pangale kirjalikult kahju hüvitamise nõude. Konto omaniku nõude edukas sõltub teostatud makse täpsetest üksikasjadest.