Eluruumi üürilepingust tulenevad üürileandja nõuded

Eelmine üürnik soovis lõpetada üürilepingu ning pakkus asemele oma pereliikme. Olin nõus ning lõpetasin vanaga lepingu ja sõlmisin uue üürnikuga lepingu. Leppisime kokku, et tagatisraha ei pea ma vanale üürnikule tagastama ning uus ei pea seda maksma. Probleemid algasid kui üürnik ei digiallkirjastanud ära vastuvõtmis akti, mida ta seni pole ka teinud. Siis järsku andis üürnik teada, et soovib üürimise lõpetada. Tulin talle vastu ning olin nõus lepingu lõpetama kui ta maksab üüri- ja kommunaalmaksed ära. Nüüd üritab üürnik iga võimaluse eest mind vältida, vastates mitte kõnedele ning otsides erinevaid põhjuseid miks ta suhelda ei saa. Lubanud ka mitu korda, et maksab näiteks järgmine päev ära, kuid tulutult. Lepingu tegime aasta alguses ja ühtegi makset pole ta mulle teinud.

Vastavalt võlaõigusseaduse § 316 sätetele võib üürileandja lepingu üles öelda, kui üürnik pole maksnud üüri ega kõrvalkulusid kahel järjestikusel maksetähtpäeval või kui võlg ületab kahe kuu üüri.  Enne lepingu ülesütlemist tuleb üürnikule anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevane täiendav tähtaeg, hoiatades, et maksmata jätmise korral öeldakse leping üles. 
Kui üürnik ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, võib üürileandja lepingu üles öelda ja nõuda üürniku väljakolimist ning võlgnevuse tasumist. Kui on olemas tagatisraha, saate rahuldada selle arvelt oma nõuded üürniku vastu. Vajadusel saate oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse või üürikomisjoni.