Terviseinfo jagamine üürileandjale
Tere! Üürin tööruume majas, mille omanikuga mul on ainult tööalane suhe. Olen pikemalt enda tervise tõttu töölt eemal olnud. Üüritingimusi ma rikkunud ei ole. Üürileandja kirjutab mulle e-kirju, milles mure väljendamise ettekäändel nõuab mult oma tervisesse puutuvate detailide temaga jagamist. Olen korduvalt sellest selgesõnaliselt ära öelnud. Tema viimane e-kiri eskaleeris olukorda selle võrra, et nüüd üritas ta viidata, justkui oleks ma kas vaimselt tasakaalutu või midagi sellelaadset, et õigustada enda tungimist minu eraellu. Olen mures, mida see inimene võib veel ette võtta. Kardan, et minu keeldumine talle oma terviseinfo jagamisest viib selleni, et ta kas tühistab meie kokkuleppe ruumi üürimise suhtes või äkki isegi kasutab oma "positsiooni", et ametivõimudele minu suhtes valeinfot jagada, et siis sedasi minu eraellu tungida. Mida saan selles olukorras teha peale selle, et säilitan tema e-kirjad?
Üürileandja ei saa lepingut üles öelda pelgalt sellepärast, et te ei soovi oma terviseandmeid jagada. Üürilepingu ülesütlemise alused on selgelt reguleeritud, näiteks VÕS § 315 ja § 316 – peamised põhjused on lepingu tingimuste oluline rikkumine või maksevõlgnevus, mitte isiklikud asjaolud nagu terviseseisund või info jagamise keeldumine. Terviseinfo jagamine ei ole üürilepingu tingimus ega üürileandja nõudeõigus.
Kui üürileandja peaks lepingu üles ütlema, peab ta seda tegema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja põhjendama ülesütlemise aluse vastavalt VÕS §-le 325.
Kui üürileandja levitab teie kohta valeinfot ametivõimudele, võib see olla aluseks edasiseks vaidluseks või isegi kahju hüvitamise nõudeks, kuid selleks peab olema konkreetne kahju ja tõendid. E-kirjade säilitamine on igati mõistlik, sest need võivad olla tõendiks, kui tekib vaidlus.
Teie kohustus on täita üürilepingut ja teavitada üürileandjat ainult nendest asjaoludest, mis puudutavad üüripinna seisukorda või lepinguliste kohustuste täitmist (VÕS § 282).
Kui üürileandja käitumine muutub ahistavaks või ähvardavaks, võib kaaluda pöördumist politsei või juristi poole.