Puudused ehitaja töös

Tere, küsimus järgmine, 2020.a. teostas üks ehitusfirma meil katusevahetuse ja katusealuse soojustus töid. Garantii oli 2.a. Nüüd on selgunud,et töö on teostatud ebakvaliteetselt (soojustus) ja tuleb ümber teha. Milline on võimalus saada ebakvaliteetselt teostatud tööde eest kompensatsiooni peale garantiiaega. Ja milline oleks mõistlik summa. Lisan veel, et osadesse kohtadesse on jäänud soojustus panemata. Ei ole tegu nn. soojustuse ära vajumisega jne. Samas ma ei soovi,et tolleaegne ehitusfirma puudused kõrvaldab, vaid sooin rahalist kompensatsiooni. Puudesd on dokumenteeritud fotode näol ja töid teostanud ehitusfirmat on infomeeritud.

Töö peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1). Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda (VÕS § 642 lg 1), sõltumata garantii andmisest või selle kehtivusest. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1). Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2).

Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Kui tegemist on töövõtulepinguga, mille esemeks on ehitamine ehitusseadustiku mõistes ja mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul töö tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega (VÕS § 642 lg 2¹). Kui töövõtjale on puudusest õigeaegselt teatatud, tuleb esitada nõue kolme aasta jooksul rikkumisest teada saamisest. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral on tellijal õigus kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid:

1. Kohustuse täitmise nõudmine (parandamine või uus töö)
2. Hinna alandamine 
3. Lepingust taganemine või ülesütlemine
4. Kahju hüvitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta (VÕS § 115 lg 1). Töövõtja vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (vääramatu jõud) (VÕS § 103 lg 1, 2). Tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu (VÕS § 649).

Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3).