Arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa

Kohtutäiturile maksab tööandja igakuiselt summasid, vastavalt palgakalkulaatorile ja ülejäänud kannab töötaja kontole. Viimane kord oli sissetulek suurem, kui see ~880 eurot miinimum, 40 eurot üle, mille kohtutäitur koheselt täiendavalt arestis. Tegin avalduse selle kohta, mille peale vastati, et mul välismaine konto ja eeldavad, et mul muud sissetulekud ka ning nõudsid panga väljavõtet, vastuse saatsid ilusti ka täpselt tööpäeva lõpus, millal oli ka tähtaja lõpp, et saata. Kas siin pole tegemist seaduse rikkumisega või nõrgema poole õiguste ära kasutamisega, kuna sissetulekult on juba neile kõik makstud? Lisaks, kui neil pole õigust sinna kontole ligi saada, siis pole ka õigusliku alust seda nõuda? Välismaa konto on selleks, et kui ma järgmise kuuni ära ei ela, küsin sõbralt võlgu ja maksan järgmine kuu tagasi. Kui see laekuks Eesti panka, siis nad arestiks selle ja neid ei huvitaks, kus, kuidas ja mida. Väga raske on sellest august tagasi ja üritada võlgu tagasi maksta, kui nii üle sõidetakse.

On õige, et kohtutäituril tuleb tagada võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa kasutamine TMS § 132 alusel. Küll on aga ka võlgnikul täitemenetluses mitmeid kohustusi. Nii peab võlgnik kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab (TMS § 59 lg 1). Kohtutäituril on ka õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist (TMS § 26 lg 1). 

Seega, kuivõrd arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa arvutatakse võlgniku kogu sissetulekutest ja kohtutäiturile ei ole teada Teie sissetulekute suurus ega ka konto, kuhu need laekuvad, ei saa ta ka arestimisele mittekuuluvat sissetuleku osa arvestada.  Kohtutäituril on õigus nõuda nimetatud asjaolu välja selgitamiseks võlgnikult dokumentide (pangakontode väljavõtete) esitamist. Võlgniku huvides on need ka esitada.