Lepingust taganemine

Tere. Küsimus selline, et kas ja mis tingimustel on juriidiliselt võimalik tagastada esindusest ostetud uus auto sinna nö. ostuhinnaga, kuna sellega on pidevalt probleemid. Lühidalt: auto on tänaseks aasta vana, läbisõit 18000km. Auto on mind ja mu pere selle aasta jooksul tee peale jätnud seitse korda. Tee ääres passimisest, auto treileriga esindusse vedamisest ja asendusautodega jauramisest on kopp ees. Autol vahetati terve mootor, peale seda sai mõne kuu rahulikult sõita, kui taas süttis mootori tuli ja autoga edasi sõita ei lubata. Enne mootori vahetust viidi auto treileril minema kolm korda, pärast mootori vahetust on viidud neli korda. Auto on hooratta vahetuse järjekorras, mis lubati teostada järgmise aasta alguses. Nädal tagasi jäin taas tee äärde, auto viidi minema, lammutati mootor laiali ja öeldi, et nüüd läheb paar nädalat, kuna ootavad mingeid varuosi. Kaskokindlustust pakkuv ettevõte keeldus meiega lepingut pikendamast, kuna pidas riski liiga suureks (kõik asendusautod määrib esindus kasko kaela). Tundub, et see jant ei lõppe ja hea meelega tagastaks selle õnnetu masina esindusele. Nemad ütlesid loomulikult kohe, et autot nad tagasi ei võta, ringi ei vaheta, aga kas kuidagi oleks võimalik neid mingil moel selleks sundida? Tänan

Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks (VÕS § 218 lg 1). Seega on oluline, kas faktiline asjaolu, mis autole kõiki neid rikkeid põhjustab, oli olemas juba auto Teile üle andmise ajal. Samuti on oluline, kas auto ostjaks oli ettevõte või füüsiline isik (tarbija)

Asi loetakse lepingutingimustele vastavaks, kui:

• selle kirjeldus, liik, kogus, kvaliteet, kasutusviis, ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud omadused vastavad kokkulepitud tingimustele (VÕS § 217¹ lg 2 p 1);
• see sobib otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, arvestades Euroopa Liidu ja Eesti õigust ning tehnilisi standardeid või nende puudumise korral konkreetsel tegevusalal kehtivaid valdkondlikke tegevusjuhendeid (VÕS § 217¹ lg 3 p 1);
• see on seda liiki asjadele tavaliselt omases koguses ja omase kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas vastupidavuse, kasutusviisi, ühilduvuse ja turvalisuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada (VÕS § 217¹ lg 3 p 2).

Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (VÕS § 218 lg 2²).

Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada (VÕS § 220 lg 1). Kui tarbija ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ta sellele tugineda (VÕS § 220 lg 3).

Lepingust taganemine

Lepingust taganemine on üks õiguskaitsevahenditest kohustuse rikkumise korral (VÕS § 101 lg 1 p 4).

Tarbijalemüügi puhul on ostjal õigus müügilepingust taganeda järgmistel juhtudel (VÕS § 223 lg 1):

1. müüja ei ole asja parandamist või asendamist lõpule viinud, või kui see on asjakohane, ei ole teinud seda vastavalt VÕS § 222 lõike 3 esimesele ja neljandale lausele ning lõike 4 teisele lausele (VÕS § 223 lg 1 p 1);
2. müüja on keeldunud asja lepingutingimustega vastavusse viimisest vastavalt VÕS § 222 lõikele 2¹ (VÕS § 223 lg 1 p 2);
3. mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest asi lepingutingimustega vastavusse viia (VÕS § 223 lg 1 p 3);
4. lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist (VÕS § 223 lg 1 p 4);
5. müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata (VÕS § 223 lg 1 p 5).

Nimetatud juhtudel ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega (VÕS § 223 lg 3). Tarbijalemüügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline (VÕS § 223 lg 5).

Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1).

Lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (VÕS § 188 lg 2).

Tarbijalemüügi lepingust taganemise korral tagastab tarbija müüjale asja müüja kulul (VÕS § 223 lg 7). Tarbija ostuhinna tagasisaamise nõue muutub sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest (VÕS § 223 lg 7).

Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu (VÕS § 189 lg 1). Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates (VÕS § 189 lg 1).