Ametniku vastutus

Kui on tekkinud olukord, kus KOV kõrge ametnik paneb (PlanS ja EhS seotud) menetluse jõupositsioonilt seisma, kuna talle lihtsalt ei meeldi taotluse sisu ja on alust arvata, et mängus on minid erahuvid, millised õiguskaitsevahendid on saadaval kodanikule. Kas vastab tõele, et võimu piiride ületamine ei ole enam väärtegu KarS mõistes, seega võib ametnik teha mida tahab ja ainus võimalus oleks pöörduda halduskohtusse?

Kohaliku omavalitsuse (KOV) ametniku õigusvastane tegevus võib tuua kaasa vastutuse nii teenistusõiguslikus, karistusõiguslikus kui ka riigivastutuse kontekstis.

Distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine (ATS § 69). Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (ATS § 74 lg 2).

• Hooletus on teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine (ATS § 74 lg 3).
• Raske hooletus on teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (ATS § 74 lg 4).
• Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine (ATS § 74 lg 5).

Süü hindamisel arvestatakse ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi (ATS § 74 lg 6).

Distsiplinaarkaristuse liigid on noomitus, põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks, ja teenistusest vabastamine (ATS § 70). Karistuse määrab ametisse nimetamise õigust omav isik haldusaktiga (ATS § 76 lg 1). Karistuse võib määrata kahe aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui süüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub

Karistusõiguslikult karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS § 2 lg 2). Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus (KarS § 12 lg 3). Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3).

Karistusseadustikus on sätestatud mitmed ametialased süüteod, mis võivad olla kuriteod (tahtlikud teod) või väärteod (tahtlikud või ettevaatamatud teod):

• Altkäemaksu võtmine (KarS § 294).
• Altkäemaksu vahendus (KarS § 296).
• Altkäemaksu andmine (KarS § 298).
• Mõjuvõimuga kauplemine (KarS § 298¹).
• Ametialane võltsimine (KarS § 299 lg 1).
• Toimingupiirangu rikkumine (KarS § 300¹).
• Võimuliialdus (KarS § 291).

Riigivastutus. Avaliku võimu kandja (sh KOV, mis on avalik-õiguslik juriidiline isik (RVastS § 2 lg 1)) õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud õiguste korral võib kannatanu nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist (RVastS § 7 lg 1).

Kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja on see, kelle tegevusega kahju tekitati (RVastS § 12 lg 1). Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju (RVastS § 12 lg 2). See füüsiline isik (ametnik) kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti (RVastS § 12 lg 2).

Hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3). Mittevaralist kahju võib nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).

Kahju hüvitanud avaliku võimu kandja võib esitada regressinõude ametniku vastu, kelle õigusvastase tegevuse tulemusena kahju tekkis (RVastS § 19 lg 1). Ametnik vastutab avaliku võimu kandja ees avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras (RVastS § 21 lg 1). See tähendab, et ametnik vastutab avaliku võimu kandja ees üksnes süüliselt kahju põhjustamisel (RVastS § 19 lg 3).