Mainekahju hüvitamise nõue

Otsisin abi avalikus somes seoses ühe taastuvenergia tootjaga, kelle klient olen ma olnud 3 aastat ning see on olnud väga problemaatiline, süsteem siiani ei tööta korralikult. Abi sain võhivõõra inimese käest aga järgmine päev sain oma teenusepakkujalt suure mainekahju hüvitamise nõude selle postituse eest. Olen võimeline kõiki oma esitatud väiteid kirjalikult tõendama. Kas nende nõudel on alust? Mida ma teha saaksin?

Mainekahju on käsitletav isiku au teotamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahjuna, mis võib olla nii varaline kui ka mittevaraline.

1. Üldised kahju hüvitamise eeldused (VÕS § 1043, § 1045):

• Õigusvastaselt tekitatud kahju: Kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043).
• Õigusvastasus: Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku au teotamine on isikliku õiguse rikkumine (VÕS § 1046 lg 1).
• Põhjuslik seos: Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4).
• Süü: Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).

2. Isiklike õiguste rikkumise (sh au teotamise) erisused ja õigusvastasus:

• Au teotamine: Isiku au teotamine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1046 lg 1).
• Ebaõigete andmete avaldamine:
  • Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1).
  • Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2).
  • Andmete või asjaolu avaldamist ei loeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).

Seega on esmalt oluline, kas postitatud väited vastasid tõele või olid ebaõiged ning millised olid avaldatud väärtushinnangud. Kui andmed vastasid tõele ja neil, kellele andmeid avaldati, oli andmete teadasaamiseks õigustatud huvi, võib nõue olla alusetu.

Soovitan vastava hinnangu saamiseks pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.