Parkimise leppetrahv
Tere! Olen pensionär ja ei märganud parkimiskella nõuet kui lastega Ida-Virus poodi läksin. Hiljem leidsin Europargi leppetrahvi nõude sedeli, kuis ei olnud kirjas ei kohta, aega, auto numbrit ega trahvi suurust. Kästi minna kusagile veebilehele. Tavaliselt saadetakse igasugu nõuete rikkumised elektronposti aadressil. Jäin teavitust ootma, mida aga ei tulnud. Tuli sissenõude kiri ja kirja saatmise eest lisati 70 eurole veel 15 otsa. Kas nii ongi kõik hästi? Ja tuleks vähemalt pensionäridele soovitada mitte kasutada parkimisplatse ja harjutada parkimist kas hoovidesse või tänavale. Tänan ette vastuse eest.
Parkimine eraparklas toimub lepingulise suhte alusel. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus. Leping on tehing vähemalt kahe isiku vahel (lepingupooled), millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma – näiteks sõidukijuht kohustub eraparklas parkima ja liiklema vastavalt parkimiskorraldaja juhistele, maksma parkimise eest tasu. Lepingu võib sõlmida ka pakkumuse tegemisega (parkimistingimused, mis peavad olema piisavalt suurelt ja nähtavalt avaldatud) ja sellele nõustumuse andmisega (parkimine). Seega, kui parkisite eramaal ja parkla oli nõuetekohaselt tähistatud, oli Teil kohustus selle eest tasuda. Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. See tähendab, et rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi tasumist. Oluline küsimus on, kas leppetrahvi suurus pole teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav – kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu. Rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja esitada leppetrahvi nõude, pannes selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Riigikohus on oma lahendis 2-17-117146 märkinud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile, kojamehe vahele, võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks juhul kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.