Lepinguvabadus

Tere! Kellel või millel on rahuajal siduv õigus kohustada kodanikku olema siduvas kohustuses eraõigusliku ettevõttega, kui pole sõlmitud ettevõttega lepingut ega kodanik andnud nõusolekut sellele ettevõttele? Lisaks on kodanik selgesõnaliselt andnud teada, ettevõtte teenustest lobumisest. Lugupidamisega.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 29 lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. See säte piirab riigi õigust kohustada kodanikku tööle.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõike 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1).

Seega, eraõigusliku ettevõttega siduvasse kohustusse astumine toimub üldjuhul lepingu kaudu, mis eeldab poolte vaba tahet. Seadusest tulenevalt ei saa riik rahuajal üldjuhul kohustada kodanikku eraõigusliku ettevõttega siduvasse kohustusse, välja arvatud PS § 29 lõikes 2 nimetatud erandid, mis ei puuduta otseselt eraõigusliku ettevõttega siduvasse kohustusse astumist.