Kahju hüvitamine
Nimelt avaldati minuga seotud maksehäiret ca 4 aasta perioodil aktiivse maksehäirena kahes krediidiinfo portaalis kolmandatele isikutele, kuigi maksehäire oleks tulnud märkida lõppenuks 4 aastat tagasi ehk 2020 aastal. Kirje oli aktiivne mitu mitu aastat kauem, kui pidi. Kas mul on õigus sellisel puhul saada kahjuhüvitist või mis õigused mul üldse sellisel juhul on, kui minu suhtes on ebaõiget infot esitatud kolmandatele osapooltele ning sellest tulenevalt on ka minu elu mingil määral sellest mõjutatud olnud.
Tehingukäibe usaldusväärsuse huvides lubab isikuandmete kaitse seadus maksehäire – ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma inimese enda nõusolekuta. Teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset.
Maksehäireid võib isiku kohta maksimaalselt avalikustada kuni 5 aastat pärast võla tasumist (vastava märkega nõude tasumise kohta) või pärast kohustuse aegumist. Kui tegemist on ebaõigete andmetega, võib nõuda ebaõigete andmete parandamist, nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist, nõuda oma isikuandmete kustutamist ja esitada enda andmete töötlemise osas vastuväide.
Kuna maksehäirete avalikustamine toimub seaduse alusel, siis kustutada saab vaid sellist maksehäireinfot, mis on muutunud isikut ülemääraselt kahjustavaks või mille avaldamine ei ole olnud algusest peale lubatud.
Esmalt tuleks pöörduda võlausaldaja poole ning taotleda andmete avaldamise lõpetamist. Samuti võib maksehäire kustutamine toimuda vaide esitamisega maksehäireregistri pidajale. Tihti nõutakse andmete kustutamist kohtutäituri käest, kuid kohtutäiturid ei lisa infot maksehäirete registritesse, seda teevad sissenõudjad.
Võib pöörduda ka Andmekaitse Inspektsiooni poole. AKI siiski aegumist ei tuvasta ega kohalda. Aegumist tuvastab vaid kohus. Võlgnikul on õigus ka taotleda andmete avaldamise lõpetamist.
Kui isiku andmeid on ebaõigesti avaldatud, võib ta nõuda mittevaralise kahju hüvitamist tema õigustatud huvide ülemäärase kahjustamise eest. Kohtud on varasemalt 200-1000 eurot välja mõistnud mittevaralise kahju hüvitist võlainfo avaldamise eest (pluss menetluskulud).