Seadusjärgne pärimine

Naine, ilma abikaasa ja lasteta. Oli ainult elukaaslane, kes nüüdseks surnud. Sugulasi rohkem ei ole, kui ainult täditütar. Kuidas toimub sellisel juhul pärimine?

Kui naisel on tehtud testament, pärib see, kelle ta on testamendis oma pärijaks nimetanud. Testamendijärgne pärija ei pea olema sugulane ega pereliige. Kui aga testamenti tehtud ei ole, toimub pärimine seaduse järgi. Eesti kehtiv pärimisseadus näeb ette, et sugulased pärivad kolmes järjekorras ning nende pärimisõigus kehtib, arvestades pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslase õigusi pärandile.

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja lapsed ja nende järglased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja laps, on pärijaks pärandaja laps. Enne pärandaja surma surnud lapse asemele astuvad surnud lapse lapsed.
Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (lapsed ja nende järglased ehk pärandaja õed-vennad ja nende järglased).

Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased ehk pärandja tädid-onud ja nende lapsed. Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole.

Seega on kirjeldatud olukorras naise pärijaks täditütar kui kolmanda järjekorra seadusjärgne pärija.