Kokkuleppemenetlus

Kas kohtunik saab kokkuleppemenetlust mitte kinnitada põhjusel, et karistuse määr ei ole antud teole vastav, kui süüdistatav on kohtumääruse alusel juba kohtu alla antud ning istungi aeg juba määratud?

Kokkuleppemenetlus on kriminaalmenetluses lihtsustatud menetluse liik, kus süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks on süüdistatava ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkulepe. Selles kirjeldatakse toime pandud tegu ja lepitakse kokku karistus. Kokkuleppemenetlus ei ole võimalik kõigi süütegude puhul ning selle kasutamine ei ole võimalik, kui sellega ei nõustu kannatanu. Kohus kontrollib nii kriminaaltoimikut kui ka sõlmitud kokkulepet sisuliselt, andes hinnangu sellele, kas kokkuleppe sõlmimine oli lubatav, kas süüdistatav on kokkuleppe vabatahtlikult sõlminud, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, kas selle teo toimepanemine on tõendatud ning kas kokku lepitud karistus on lubatav ja kohane. Kokkuleppega nõustumise korral teeb kohus kokkuleppel põhineva süüdimõistva kohtuotsuse. Kokkuleppega mitte nõustumisel saadab kohus asja kriminaalmenetluse jätkamiseks prokuratuurile tagasi või lõpetab menetluse, kui selleks esineb seadusest tulenev alus