Avaliku korra rikkumine
Avalikus kohas viibides tulevad meie kõrvale inimesed, kes kasutavad mobiiltelefone väljuhäädiga kõnelemiseks või mingi meedia jälgimiseks. Nad ei küsi teistelt, kas nad soovivad ka kuulata nende muusikat, uudiseid või eraelu. Kaugliini bussis või rongis pole võimalik sellistest isegi eemalduda. Samas ma tahan vaikust et lugeda, magada või töötada. See egoistlik käitumishälve on muutunud nüüd nii massiliseks, et see on eranditult igapäevane. Mis õigused mul on ja kuidas end kaitsta? Kas mobiilide väljuhääldiga kasutamise saab avalikus kohas ära keelata nagu suitsetamise?
Avalikus kohas käitumise normid on sätestatud korrakaitseseaduse § 55 ja 56. Korrakaitseseaduse § 56 näeb ette ülemäärase müra, valgusefektide ja õhusaastuse tekitamise keelu. Seega on vastav keelav norm kehtivas õiguses olemas. Sama õigusakti § 57 kehtestab üldise häirivuse hindamise reegli, mis on vajalik, et vältida selle mõiste meelevaldset tõlgendamist. Seadusandja on seaduse eelnõud selgitades märkinud, et käitumise häirivus kõnealuse eelnõu tähenduses ei saa olla mitte mis tahes subjektiivselt hinnatav häirivus, sest inimeste taluvus müra, lärmi, valguse, lõhnade ja muude selliste aistinguliste nähtuste suhtes on suurel määral erinev. Seetõttu ei piisa käitumise keelamiseks mis tahes isiku subjektiivsest häiritusest, vaid sellele peab lisanduma käitumise objektiivse häirivuse hinnang. Sellise hinnangu andjaks saab olla sekkumise vajalikkust hindav korrakaitseorgani ametnik, kes teeb kindlaks, kas isiku tegevus oleks n-ö keskmise isiku seisukohast häiriv või mitte. Keskmise objektiivse isikuna seaduse tähenduses ei saa loomulikult mõista mingit konkreetset isikut, vaid õiguslikku konstruktsiooni mõistlikult käituvast, keskmise taluvuslävega isikust. Niisugust õiguslikku konstruktsiooni kasutatakse Eesti õiguses ka mujal. Nt eraõiguses tuleb tehingute õiguspärasuse hindamisel tihti hinnata seda, kas mõistlik ja heas usus tegutsev isik oleks sellisel viisil toiminud.
Seega, õigusnorm on olemas ja kui müra ning käitumine ületab keskmise mõistliku inimese taluvuse piiri, saab selle alusel sekkuda politsei.