Tere! Rentisin taksoteenuse osutamiseks auto, minu taksoäpid võttis rendifirma enda haldusesse. Toimus kokkupõrge äärekiviga kus auto sai kannatada ja vajas remonti. Sõlmisin maksegraafiku, kirjutasin avarii kohta seletuskirja, allkirjastasin kõik dokumendid millega kinnitasin oma võlgnevust ja tahet see ära maksta. Mure on aga selles, et rendifirma ei vabasta minu kontosid enne kuni võlgnevus on makstud, mis minu jaoks tähendab seda, et ma ei saa liituda teiste autoparkidega kelle tingimusteks on samuti, et minu kontod oleks nende halduses. Ühesõnaga rendifirma on loonud olukorra kus üheltpoolt seisab selle eest, et võlgnevus saaks tasutud(digiallkirjaga leping ja maksegraafik kus makse toimub iga nädalaselt) ning teisalt takistab mul konto enda halduses hoidmisega töötamist ja võlgnevuse tasumist. Kas selline, minu töötamist takistav meede ei ole pisut vale ja ülemäärane arvestades eelpool mainitut. Aitäh !

Küsimusest võib järeldada, et sõlmitud on rendileping auto kasutamiseks. Sellisel juhul tuleb eeskätt lähtuda lepingust. Kui lepinguga on kokku lepitud, et selle kehtivuse ajal esinevad piirangud äppide kasutamises, on rendileandja käitumine asjakohane ja äppide vabastamine eeldab rendilepingu lõpetamist, mis omakorda tähendab auto tagastamist. Tähtajalist rendilepingut korraliselt üles öelda ei saa, see lõppeb tähtaja saabumisel, tähtajatu rendilepingu võivad pooled korraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 6 kuud.

juriidilistest isikutest lepingupartnerid. 1 neist ütleb lepingu erakorraliselt üles. kuidas seda tuleb/peab vormistama et oleks jokk. Kas selleks tõesti piisab ka lihtsast SMS-ist/e-kirjast, a la "nüüd on nii", või peaks see olema vormistatud täpsemini ja allkirjastatud mõlemapoolselt nagu lepingki? Tänud nobeda nõuande eest ette!

Lepingu ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus, mis jõustub selle kätte saamisega teise lepingupoole poolt. Seega ei ole vajalik koostada mõnd täiendavat kahepoolselt allkirjastatud dokumenti. Küll aga peab erakorraline ülesütlemine olema sisuliselt põhjendatud ülesütlemist tinginud faktiliste asjaolidega ja need asjaolud tuleks tuua esile ka ülesütlemisavalduses. 

Korteriühistu põhikirjas on punkt: üldkoosoleku pädevusse kuulub revisjonikomisjoni (revidendi) valimine, volituste ennetähtaegne lõpetamine ja sõltumatu revidendi- või audiitorteenuse valimine. Meie KÜ-s on revideerija valinud ja sõlminud teenuslepingu revideerimiseks KÜ juhatuse esimees. Üldkoosolekul oleme võtnud vastu otsuse ainult revidendile tasumise summa suuruse osas, revidenti üldkoosolek ei ole valitud. Kas on õige, et juhatus ise valib enda ja raamatupidaja revideerimiseks audiitori? Mis teha sellise KÜ juhatusega?

Olukorda tuleb käsitleda üldkoosolekul. Kui revidendi valimine on üldkoosoleku pädevuses, ei pea üldkoosolek andma nõusolekut juhatuse valitud revidendile tasu maksmiseks ja saab nõuda, et juhatus võtaks näiteks võrdlevad hinnapakkumised. Üldkoosoleku valitud revidendiga lepingu sõlmimine on siiski juhatuse kui KÜ esindava organi pädevuses.

Eraisikute vahel üürilepingu üleandmine VÕS par 290 alusel. Endised elukaaslased, ühe nimel on leping, nüüd soovib teine, et võtab üürilepingu üle, kuna läksid lahku. Kuidas üleandmine vormistada- lepingu lisana? Kuidas korteri seisukord fikseerida ja see, kes ja mis ajaks likvideerib ühise kooselu ajal tekkinud puudused/kahjustused? Või, et see, kellele üürileping üle antakse võtab ka ühisel kooselu ajal tekkinud puuduste kõrvaldamise kohustuse? Kuidas oleks kõige õigem seda vormistada, et hetkel lepingu üle andmisel ei oleks reaalselt vaja remonti teha, aga lepingu ülevõtja on nõus seda ühel hetkel oma kuludega tegema?

Võlaõigusseaduses on üleandmise kohta sätestatud: Üürnik võib üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul kolmandale isikule üle anda.Seejuures aga vastutab esialgne üürnik üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise korral üürileandja ees lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt isikuga, kellele üürniku õigused ja kohustused üle anti. Algse üürniku vastutus lõpeb ajast, mil üürileandja võis üürilepingu esmakordselt üles öelda, või ajast, mil üürileping lõpeb, kuid siiski mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel pärast õiguste ja kohustuste üleandmist.

Seega, kui üürileandja on nõus ja kinnitab seda kirjalikult võib esialgne üürnik üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle anda. Selleks võiks teha näiteks lepingule kolmepoolse lisa, millega esialgne üürnik annab üle, tema elukaaslane võtab vastu ja omanik kinnitab, et nõustub. 

Üleandmise hetkel olemasolevate puuduste eest vastutavad mõlemad üürnikud üürileandja ees solidaarselt. Omavahelistes suhetes võivad nad fikseerida olukorra ja leppida kokku vastutuse jaotuses. 

Üürin 3-toalist korterit. Nõusolekul üürileandjaga võtsin nö allüürilise ühte tuppa, et üürikulusid vähendada/jagada. Sõlmisin temaga ka eraldi üürilepingu enda ja tema vahel. Mõned kuud hiljem saatsin talle üürilepingu lõpetamise teatise, etteteatamisega 3 kuud, leping lõpeb 25.05. Nüüd aga ta väidab, et meievaheline üürileping on tühine ja keeldub 25-05 üldse välja kolimast. Mis õigu on ta siiski korterist välja tõsta? Mida ma peaksin tegema? Kas selline allüürniku leping tõesti tühine? Ma üürin korterit Antwerpenis ja ei oska mitte kuhugi mujale pöörduda....

Kuna kirjutate, et üürite korterit Antwerpenis, ei kohaldu seal Eesti võlaõigusseadus (mis reguleerib üürisuhteid Eestis) ja allüürilepingu tühisusele või kehtivusele hinnangu saamiseks tuleb pöörduda kohalikku Belgia õigust tundva juristi poole. 

Kui aga leping on tühine, siis ei ole sellel algusest peale õiguslikke tagajärgi ja Teie allüürnikul ei ole ühtegi õiguslikku alust korteri kasutamiseks, seega tuleb tal korter vabastada viivitamatult.

Olen üürileandja, on sõlmitud tähtajatu ametlik üürileping läbi vastava platvormi. Üürniku teavitati suuliselt korteri müümise soovist, üürnikul ei olnud vastuväiteid. Tehti suuliselt kokkulepe, kuidas oleks müümise protsess võimalikult sujuv. Kui reaalne müügiprotsess (maakleri külastus jne.) oleks pidanud algama, teatas üürnik, et temal on õigus kodu puutumatusele - s.t. keelas korterisse kõigi võõraste v.a. omaniku sisenemise. Kui juhtida tema tähelepanu VÕS283(2) punktile, toob üürnik välja vaid, et omanikul ongi alati kokkuleppel õigus korterisse siseneda, ning maakleri osalus müügil pole tema arvates kohustuslik. Võttes kontakti üüriplatvormi õigusabiga (suheldi ka üürnikuga), kus toodi samuti välja üürniku talumiskohustus, soovitati kokku leppida konkreetsed päevad korteri külastusteks. Üürnik soovib selle peale üürilepingut kokkuleppeliselt ennetähtaegselt lõpetada. Üürniku arusaam kokkuleppest on see, et ta kolib varem välja, mulle kui üürileandjale jääb saamata arvestatud üüritulu. Kas oleks õigust nõuda kokkuleppe korras üürnikult kompensatsiooni potentsiaalse saamata jäänud tulu osas?

Tähtajatut üürilepingut saab korraliselt üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohustusliku etteteatamisajaga vähemalt kolm kuud. Etteteatamisaja järgimata jätmisel on võimalik nõuda üüri tasumist etteteatamistähtaja möödumiseni. Ilma etteteatamistähtaega järgimata saab üürilepingu üles öelda erakorraliselt, ent selleks peavad esinema erakorralised asjaolud, eeskätt teise lepingupoole poolne lepingu rikkumine. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige võlaõigusseaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. 

Tere Oman kinnistut millel on elumaja. Elumajal on vesi, elekter ja telekommunikatsioon juba aastakümneid olemas. St. liitumised olemas. Nüüd seoses ümbruskonna kruntide arendamisega lähevad kommunikatsioonid naaber krundist läbi ja jäävad planeeritava maja alla. Samuti Minu krundile ligipääs on planeeritud teist kaudu (samast kohas kust peaksid tulema uued kommunikatsioonid. Kelle ülesanne on organiseerida vastavad projektid ja teostada töö sh.kanda kulutused mis seostuvad minu kommunikatsioonide ringiehitustega krundipiirist majani? Asukoht Tallinn Lugupidamisega

Kommunikatsioonidega liitumisel on määratud kindlaks liitumispunktid. Kuni liitumispunktini vastutab kommunikatsioonide omanik ja alates liitumispunktist tarbija. Kindlasti on Teil olemas vastavad liitumislepingud, kus on näidatud liitumispunkti asukoht kuhu kommunikatsioonide omanik kohustub vajaliku infrasruktuuri tagama. Seega ei pruugi olla põhjust liitumispunktist majani midagi muuta, kui liitumispunkti asukoht jääb samaks. 

Küsimus on seotud ebamõistlikult suure nõudega. Kas olukorras, kus võlgnik on allkirjastanud dokumendi, millega kohustub tasuma nõude, mis on tegelikust nõudest 3 (kolm) korda (ja enamgi) suurem, on võlgnikul mingid õiguslikud alused nõude täitmisest keeldumiseks? Samuti - kas sellises situatsioonis (ja tõestatav on, et tegelik kohustis oli mitmekordselt väiksem) on võlgnikul õigus (ja millise seaduse sätte alusel) õigus pöörduda kohtusse, kus nõude tegelik suurus tuvastatakse ja paika pannakse? Lisan, et eesmärk on nõue tasuda ulatuses, milles see tegelikult peaks eksisteerima (reaalne laenatud summa / kohustis).

Kõigepealt on oline, kes ja millistel alustel nõude esitab. Küsimusest võib mõista, et sõlmitud on laenuleping. Kui laenuleping on sõlmitud eraisiku ja ettevõtte vahel, kes annab laenu majandus- ja kutsetegevuses ning laenu summa on suurem kui 200 eurot ja tagasimakse periood pikem kui kolm kuud, on tegemist tarbijakrediidilepinguga, millele on seadusandja kehtestanud tarbija kaitseks mitmed piirangud. Sealjuures intressi ja viiviste maksimumsuuruse. Kui aga laenuleping on sõlmitud eraisikute vahel, selliseid piiranguid otsesõnu seadusest ei tulene ja kehtib lepinguvabadus. Siiski tuleb pooltel lisaks VÕS sätestatule jälgida, et tehing ei oleks vastuolus ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatuga. (TsÜS kohaselt võib liigkasuvõtjalik tehing olla tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega). Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:

  1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

  2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Kui lepingupoolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.

Seega võib sõlmitud leping olla vastuolus heade kommetega, liigkasuvõtjalik ja seetõttu tühine. Tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi ja tehingu alusel saadu tuleb tagastada. Nii võib olla kujunenud olukord, kus tagastada tuleb vaid saadud laenusumma. Et olla kindel, soovitan pöörduda individuaalsele nõustamisele ja koostöös juristiga lepingut analüüsides selgitada välja kas tegemist on tühise tehinguga.

Tere, on küsimus seoses ehitusjärgus uusarenduse VÕL sõlmimisega. Uusarendusele on loodud eraldi juriidiline keha ning arendaja soovib sõlmida VÕL'id selle ettevõttega. Antud ettevõttel aga pole mingisuguseid varasid ning minu poolt vaadatuna ei anna see mingeid garantiisid minu VÕL raames makstud summale, kui peaks selle uusarenduse jaoks loodud ettevõttega midagi juhtuma. Olen pakkunud arendajale eelmärke tegemist nt. volitusega, et saada endale mingit kindlust, kuid arendaja nendega nõus ei ole olnud. Mis võimalusi oleks mul veel kaitsta ennast selles VÕL'is, et juhul, kui midagi juhtub, siis saan enda makstud rahad ka tagasi? Sest hetkel tundub, et kaitsete ja riskide poolelt on see hetkel tugevalt arendaja kaldu ning minule kahjulik.

Kahjuks ei ole Teie lepingule ilma seda nägemata võimalik hinnangut anda. Ilmselt on tegemist võlaõigusliku müügilepinguga, mis on ühtlasi ka ostu-müügilepingu eelleping. Lepingus peak olema kirjas ka tähtajad müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõmimiseks. Sel juhul tuleb see sõlmida notariaalselt, et sellel oleks ka kehtivus. Arendaja varaks (isegi kui ta on alles asutatud) on ju seesama uusarendus, seega ei ole ta päris varatu. Kui aga on siiki kahtlused arendaja usaldusväärsuses, on ehk parem leida mõni usaldusväärsem arendaja ja teine arendus.

Kas ajateenijal on õigus nõuda iseendale tervisekontrolli pärast vigastust, isegi kui tegevväelane seda ei arva?

Kui on toimunud vigastus, saab sellele hinnangu anda vaid arst. Tegevväelane ega ka ajateenija ei ole vigastuse hindamiseks pädevad. Kui ajateenija tervislik seisund võib olla vigastuse järel halvenenud ja ta võib vajada ravi, tuleb arstlik läbivaatus tagada.