Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 24 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.


Ühisvaraga seotud riske tasub maandada juba abielus olles

Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum:

Abielu on üks ilusamaid sündmusi inimese elus. Abiellutakse üldjuhul ikka armastusest, hoolimata siis sellest, kas tutvuti mõned kuud tagasi või on juba aastaid perena elatud ning vanimad lapsed hakkavad juba gümnaasiumi lõpetama.

On aga üks asi, millele selle suure õnne juures ei mõelda - mis saab siis, kui abielu lõppeb? On igati loogiline, et harmoonilise ning õnneliku abielu eel ning ajal ei soovita mõelda selle lõppemise peale, kuid elus võib juhtuda nii mõndagi ning teatud riske on mõistlik hajutada ka abielus olles.

Ilmselt on täna enamik inimesi teadlikud, et abielludes valivad abiellujad ka vararežiimi. Perekonnaseadus sätestab, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates automaatselt varaühisust. Seega on abieludes enamlevinud varasuhteks just varaühisus.

Ka abielus olles tasub kaaluda varasuhte ülevaatamist”

Nagu juba eelpool öeldud, võib elus juhtuda nii mõndagi ning teatud olukordades on mõistlik riskide hajutamise eesmärgil varasuhe üle vaadata abielus olles.
Näiteks, kui üks abikaasadest otsustab alustada kõrge riskifaktoriga ettevõtlusega, võib olla mõistlik lisaks äriplaani koostamisele ja ettevõtte asutamisele muuta ka abikaasade varasuhted, sealhulgas jagada ära juba olemasolev ühisvara. Selline tegevus aitab üldjuhul maandada ühe poole äritegevusest tulenevaid riske (samas jääb muidugi risk, et kui ettevõtmine edukaks osutub, siis ei pruugi kaasa selle hüvedest tulevikus osa saada).
Samuti tasub abikaasade vararežiimi muutmisele mõelda olukorras, kus ühe abikaasa käitumine on teda ennast ning perekonda kahjustav - näiteks hasartmängusõltuvus, üle oma võimete elamine laenude toel, alkoholism jne. Sellises olukorras võib abieluvara lepingu sõlmimine ja edaspidiseks vara lahususe valimine olla mõistlik – musta stsenaariumi korral, kui näiteks kohtutäitur täitamata kohustuste tõttu perekonna ühist eluaset soovib müüa, võib juba eelnevalt abielu ajal vara jagamine olla selleks päästerõngaks, et kogu perekond kodutuks ei jääks.

Oluline on meeles pidada - selleks, et tarbetud riskid oleks maandatud, tuleb notarisse pöörduda abieluvara jagamiseks ja varasuhte muutmiseks juba esimeste riskide ilmnemisel. Kui üks pool on oma äritegevusega juba kaotanud või suutnud kümnetes tuhandetes võlgasid tekitada, on üldjuhul hilja abieluvara jagamiseks – laenud, mis võetud abielu ajal, loetakse samuti abikaasade ühisvaraks.
 
Laialt on levinud arvamus, et abikaasade ühisvaraks on vaid positiivne vara - kinnisvara, sõidukid jne. Kuid unustatakse ära, et abikaasade ühisvaraks on nii selle kinnisvara soetamiseks võetud pangalaenu laenu jääk kui ka veel tasumata liisingu maksed. See ei tähenda, et absoluutselt kõik teise poole täitmata kohustused on alati ühisvara, kuid asjaolusid, mis annaks alust vastupidist väita, tuleb tõendada sellel poolel, kes seda väidab. Näiteks, kui abielu ajal üks kaasadest osutub hasartmängusõltlaseks, siis asjaolu, et selle abikaasa poolt võetud laenud ei ole võetud mitte perekonna hüvanguks vaid hasartmängudeks - selle fakti tõendamise kohustus lasub abikaasal, kes seda väidab. Aga kuidas seda tõendada, kui tegelikult puudub teadmine kaasa tegelike kohustuste suurusest ning puudub ka ligipääs abikaasa pangakonto väljavõtetele. Ilmselt on see võimalik, kuid igal juhul võtab see tõendamine aega ja ressurssi ning ei pruugi sellegi poolest alati õnnestuda.

Olles juristina näinud korduvalt olukordi, kus abielu kestel vara jagamine ning varasuhte muutmine oleks päästnud perekonna suuremast hävingust, soovitan sellepeale mõelda ning eriti juhtudel, kus juba tajutakse teatud riske.


Eesti Õigusbüroo juristide kommentaarid ning pressiteated on leitavad aadressil www.juristaitab.ee

HUGO OÜ kaubamärk Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti