Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Üha enam Eesti naisi satuvad välismaiste noormeeste pettuste ohvriks

Eesti Õigusbüroo poole on viimasel ajal pöördunud mitmeid Eesti naisi, keda on petetud välismaise päritoluga meeste poolt. Enamjaolt tutvutakse internetis ning libekeelsed välismaised noormehed suudavad meisterliku mesijutuga eestlannadelt välja pumbata nii raha kui ka nõusolekut abiellumiseks elamisloa saamise eesmärgil. Jurist kutsub eestlannasi üles kainet mõistust säilitama ning selgitab antud olukordade ohte.

Raha laenamise puhul on skeem lihtne ning kõikide juhtumite puhul sarnane - tutvutakse internetis, tekib usaldus ning isegi kiindumus ja armumine. Mees tunnetab hästi usalduse taset ning õigel hetkel, kui tunded on haripunktis, palub ta naiselt rahalist abi. Suhtlus kestabki üldjuhul senikaua, kuni naine suudab veel raha hankida, pärast seda kaob mees kui tina tuhka.

Abiellumisega on sarnane stsenaarium - tutvutakse internetis ning jõutakse kiindumuse ning armumise faasi. Seejärel kohtutakse üldjuhul mehe kodumaal ning siis ka abiellutakse. Kui abielu sõlmitud, on mehe missioon elamisloa saamise näol täidetud ning ta lahkub mõnda Euroopa riiki.
 
Eesti Õigusbüroo jurist Janno Perv soovitab laenuleping sõlmida ka juhul, kui inimese vastu on usaldus olemas ning leping tundub ülepaisutatud meede. “Kui inimene vabatahtlikult kellelegi raha saadab, siis seda hiljem laenu pähe tagasi nõuda on keeruline. Inimsuhted on sageli muutlikud - raha laenates võivad suhted suurepärased olla, kuid kui saabub aeg võlg tagasi küsida, võivad suhted järsult halveneda ning kontakt võlgnikuga kaduda. Laenudega seotud vaidlused on kõige sagedasem põhjus, miks inimesed juristi abi vajavad. Soovitan soojalt raha laenamine fikseerida ning ka näiteks pangaülekannet tehes märkida lisainfo lahtrisse, et tegemist on laenuga,” sõnas Perv.

Perv lisab, et alustuseks on mõistlik inimese nime guugeldada, kuna sageli on sama inimese ohvrid juba selle inimese eest teisi hoiatanud ning need lood on internetis leitavad. “Kõige kurvemad on juhtumid, kus mees on eestlanna rahast tühjaks teinud, abielu sõlminud ning siis nelja tuule poole kadunud. On olnud juhtumeid, kus naine on kasutanud ära kõik võimalused erinevatelt asutustelt laenu saada ning hiljem tuleb võetud kohustusi kanda kümneid aastaid. Näiteks üks sama skeemi ohvriks langenud naisterahvas on juba aastaid elanud 100 euroga kuus, kuna ülejäänu võtab arvelt kohtutäitur. Üks asi on petiselt raha tagasi saamine, mis on üsna ebatõenäoline, kuid vähemalt sama keeruline on abielu lahutada inimesest, keda enam tabada ei õnnestu,” lisas Perv.

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Kahe aasta jooksul on selle projekti raames abistatud juba 17 000 inimest. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti