Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.


Tuttavate poolt enda kodust tänavale tõstetud naine on hoolimata kohtu toetavast otsusest koduta juba 14 kuud

Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!
Korteri omanikule tulid külla tema kunagised tuttavad mees ja naine, kes omaniku külalislahkust kuritarvitades keeldusid korterist lahkumast ning möödunud aasta 1. mail hõivas paarike omavoliliselt kogu korteri, vahetades omaniku poeskäigu ajal ära ukse koos ukselukuga. Nii ongi korter tänaseni ebaseaduslikus valduses ning korteri omanik on juba 14 kuud ööbinud pargipinkidel, tuttavate juures ning ka erinevates trepikodades. Politsei ei saa antud olukorras aidata, kuna korteris viibivad inimesed väitsid politseile, et neil on suuline üürileping.

Eesti Õigusbüroo jurist esitas hagi kohtusse juba möödunud aasta novembri alguses ning taotles korteriomandi väljanõudmist võõrast ebaseaduslikust valdusest. 12. veebruaril võeti hagi menetlusse ning korteris ebaseaduslikult viibivad inimesed pidid vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kättesaamisest, kuid seda nad ei teinud ega tee vabatahlikult tänase päevani.

Harju Maakohus rahuldas korteriomaniku hagi korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning langetas otsuse 6.06.2019, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada.

Kohtuotsus on küll viivitamatult täitmiseks, kuid omavolilised elanikud ei kavatse korterist vabatahtlikult lahkuda, väites, et pole korteri üürimiseks raha. Sellisel juhul saab aidata kohtutäitur, kes tegeleb ebaseaduslike elanike korterist väljatõstmisega, kuid selle toimingu eest tuleb tasuda kohtutäituri põhitasu 140 eurot inimese kohta ja kohtutäituri tasu ettemaksu 92 eurot. Kohtutäituri seaduse kohaselt võib kohtutäitur jätta täitemenetluse alustamata, kui sissenõudja ei tasu ettemaksu.

Eesti Õigusbüroo kogenud juristi Merike Roosilehe sõnul on kõnealune juhtum hoiatuseks kõigile koduomanikele ning näitab ilmekalt meie asjaajamise kohmakust. “Inimesed, kes selle kaasusega kursis ei ole, arvavad, et tegemist on mingi naljaga, kuid tegelikult on asi tõsine ning taolise absurdse olukorraga võib ühel päeval silmitsi seista meist igaüks. Ilmselt ei oska meist keegi ette kujutada end sarnases olukorras, kus oleme küll koduomanik, kuid kodu hõivanud inimesed enam sisse ei lase ning ainsaks lahenduseks ongi ebaseaduslikult kodu hõivanud inimesed välja tõsta kohtu kaudu. Selle loo kõige olulisem nüanss, mille tõttu omanikul lahendust üle aasta oodata tuli, seisneb korteris viibivate inimeste valeütlustel politseile. Nimelt, kui korteris viibivad inimesed väidavad politseile, et neil on sõlmitud suuline üürileping, siis politsei aidata ei saa ning ainsaks lahenduseks ongi kohtusse pöörduda, mis teadupärast võtab tublisti aega. Mind paneb jätkuvalt imestama asjaolu, et politseid on võimalik niivõrd lihtsa ja kontrollimatu väitega protsessist eemaldada, samal ajal, kui korteri omanik väidab surmkindlalt, et mingisugust üürikokkulepet ei ole olnud. Tekib küsimus, miks usub politsei pigem inimesi, kes korteriga kuidagi seotud ei ole ning omaniku sõna ei maksa justkui midagi,” sõnas Roosileht.

Roosileht lisab, et tänaseks on küll olemas kohtu otsus ning ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel on kohustus korter vabastada, kuid kuna nad seda vabatahtlikult ei tee, siis tuleb kohtu otsust teostama palgata kohtutäiturid ning selle eest tuleb tasuda 140€ iga väljatõstetu kohta, kuid näiteks meie kliendil täna seda raha võtta ei ole.

Omandiga seotud vaidlused on Eesti Õigusbüroos küll tavalised, kuid taoline olukord on ka meie staažikate juristide jaoks üsna ebatavaline.

Juristi nõuanne!

Kuigi sellistes olukordades uurimisasutus kriminaalmenetlust ei algata ning politsei käed jäävad lühikeseks, tasuks inimestel siiski kõigepealt esitada vastav avaldus politseisse, sest nii on võimalik tuvastada valduse rikkumise fakti. Kohtus on väga oluline tõendada, et keegi on omaniku valdust rikkunud.

Seejärel tuleb koheselt pöörduda kohtu poole, et korter ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. See protseduur võib aega võtta vähemalt kolm kuud, kuid kiiremat lahendust ei ole.

Lisaks valduse rikkumise fakti tõendamisele tuleb kohtusse pöördumisel teada ka nende isikute isikuandmeid, kelle vastu nõue esitatakse. Praktikas võibki tõusetuda probleem seoses sellega, et ei ole teada ebaseaduslike valdajate isikukoodid. Kohus nimelt ei saa kohustada neid isikuid koheselt korterit vabastama, kui pole võimalik isikuid tuvastada.
Külla tulnud sõbra käest on küll pisut kummaline isikukoodi või dokumendi koopiat küsida, kuid kui kellelegi pikemaks ajaks peavarju pakute, siis tasub kindluse mõttes inimese isikuandmed üles märkida.

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti